Kas koerad naeratavad? Mis peitub nende rõõmsa näoilme taga tegelikult?

Me kõik oleme näinud oma armsa neljajalgse sõbra suunurki ülespoole kaardumas, kui küsime, kas ta tahab süüa või koerteparki mängima minna. Tegelikult aga peegeldame meie inimestena oma emotsioone koerale ning seega arvame, et ta naeratab suurest rõõmust. Või naeratavad nad ikkagi päriselt?

Maailmakuulus koeratreener Victoria Schade ütleb, et koerad väljendavad oma rõõmu mitmel viisil, kuid inimese moodi naeratamine ei kuulu nende hulka. Kui me koeraomanikena vaatame oma rõõmsat lemmikut mängimas ja jooksmas ehk tegemas oma lemmiktegevusi, siis tõlgendame tema laia õhku ahmivat suud tihtilugu naeratusena. Koera vaste inimese naeratusele on siiski elav ja rõõmus kehahoiak, pehme sabaliputus ning rahulikud silmad, suu ja kõrvad.

Kõige olulisem on omavaheline suhtlemine

Koerte naeratus on inimese enda suunatud ja õhutatud tegevus.

Koerte käitumisspetsialisti Kim Brophey arvates on koerte naeratamine seotud hoopis evolutsiooniliste muutustega. Brophey rõhutab seost üldise suhtlemisega ning leiab, et arvatav naeratus aitab kaasa inimese ja koera vahelise sideme tekkimisele. Nii näitab koer austust oma peremehe vastu. Koerad omandavad naeratamisoskuse seoses sotsiaalsete vilumuste ja emotsioonide väljendamisega. Kuigi omanikule võib tunduda jube vahvana, et tema koer oskab naeratada, siis tuleb ka tajuda, et selle taga on väga keerulised evolutsioonilised muutused.

Koerad on tõelised meistrid, kui juttu tuleb teatud käitumisviisi õppimisest ja manipuleerimisest. Nad on saanud oma esivanematelt kaasa oskuse olla väga sarmikad. Koerte naeratus on inimese enda suunatud ja õhutatud tegevus, sest reageerides koera käitumisele positiivselt ja veel maiustki andes, saab koer kiiresti selgeks, et nii peabki tegema.

Brophey sõnab, et ta mõistab koerte naeratamise teaduslikku poolt, kuid sellegipoolest saab ta iga päev kümnete koerte käest tüssata, kui vaatab nende rõõmsaid nägusid. Samas tuleb ikkagi austada inimeste ja koerte vahelist lähedast suhet, mis on kujunenud välja väga pika aja jooksul, ning pidada meeles, et iga koer on samuti omaette isiksus koos emotsioonide, arvamuse ja iseloomuga.

Koera kehakeel

Koerad suhtlevad omavahel paljuski just kehakeeles ja see on üpriski keeruline. Emotsioonide väljendamisel ja suhtlemisel kasutavad nad enamasti tervet oma keha. Mõned väljendid on väga selged, kuid teised jällegi peidetud ja arusaadavad vaid neile endile. Koera rõõmus ja tihti lõõtsutav mängimise nägu võib välja näha nagu meie versioon naeratusest.

Naeratus ei väljenda alati rõõmu ja heaolu.

Inimeste maailmas on naeratus nakkav. Seega vaadates koera nägu mängimise ajal, võime sealt välja lugeda naeratuse ja talle automaatselt samaga vastata. Koerte näost võib välja lugeda ka alandliku naeratuse, kui peremees temaga koerustüki pärast pahandab. Sel juhul on koeral samuti hambad paljastatud ja suunurgad tahapoole tõmmatud, kuid silmad veidi kissis. Sellist nägu võib näha mitmetest videotest.

Koerad õpivad väga kiiresti uusi oskusi ning juba kutsikana õpitud tervitusviisid, nagu saba liputamine, hüppamine, lakkumine ja naeratamine jäävad külge kogu elus. Samuti õpivad nad ära õiged hetked nende vahvate asjade tegemiseks just omanike tagasiside kaudu. Kuigi koerte käitumise uurijad võivad põhjalikult ja teaduslikult seletada koera naeratuse tagamaid, siis omanikele meeldib ikkagi mõelda, et tema koer oskab teha midagi nii vahvat ja armsat.

Allikas: petmd.com