1. Tegemist on võrdlemisi uue tõuga. Dobermannid pärinevad Saksamaalt, kus neid hakati aretama alles 1880. aastatel.

2. Koera aretaja, Karl Louis Dobermann oli mitmekülgne mees. Ta oli maksukoguja, kuid töötas vaheldumisi ka politseiametnikuna, öövalvurina ja koerapüüdjana. Tööalaselt tuli Dobermannil palju liikuda ning sageli viibida õhtuti ka ebaturvalistes linnaosades. Kuna Dobermann pääses oma töö tõttu ligi koerte varjupaikadesse, ei ole keeruline arvata, miks mehel tuli idee aretada valvekoer, kes teme isikut ja raha öistel linnatänavatel turvaks.

Dobermanni sooviks oli aretada keskmise suurusega koer, kes oleks intelligentne, ent samas piisavalt hirmuäratav, et pätid eemale peletada. Aretuse tulemuseks oli sale, heade lihaste, tumeda värvusega valve- ja teenistuskoer.

3. Pole täpselt teada, milliseid koeri Dobermann uue tõu aretamisel kasutas. Mees ei teinud aretusprotsessi kohta just palju märkmeid, ning seetõttu pole täpselt teada, milliseid koeratõuge ta aretusprotsessi kaasas. Kuid arvatakse, et valitud tõugude seas oli rotveiler, saksa lühikarvaline linnukoer, beauceron, taani dogi jne.

4. Dobermanni saba ja kõrvu lõigatakse. Kuna dobermannid aretati isiklikuks valvuriks, pidid nad olema alati võitlusvalmis. Mõned omanikud lõikasid koertel ära kõrvad ja sabad, sest neid sai kakluse käigus tõmmata või katki teha. Ehkki tänapäeval dobermanne võitlustes enam ei kasutata, on siiski teatud asjaolud, mida tuleb arvesse võtta. Dobermannide saba on väga peenike ja tundlik ja võib väga kergesti murduda. Teiseks takistavad lontis kõrvad õhu vaba pääsu kõrvakanalisse ja see omakorda võib põhjustada infektsioone. Ehkki need tegurid räägivad kõrvade ja saba ära lõikamise kasuks ja mõned koeraomanikud seda ka praktiseerivad, näevad aga paljud loomasõbrad selles looma suhtes julma teguviisi ning näiteks Austraalias ja Ühendkuningriikides on dobermannide saba ja kõrvade lõikamine keelatud.

5. Dobermannidele on paljud ülesanded jõukohased. Dobermannid on atleetlikud ja intelligentsed koerad, kellele ei näi ükski ülesanne üle jõu käivat. Neid on kaasatud politseitöösse, kasutatud jäljeajamisel ja sukeldumisel ning pandud töötama ka otsingu-, pääste-, teraapia- ja pimedate inimeste juhtkoertena.

6. Dobermannid on teeninud inimesi ka sõjas. Dobermann nimega Burt oli üks esimesi II maailmasõja lahingutes hukka saanud USA vägede teenistuses olnud koeri. 1944. aastal peeti jaapanlaste ja USA merejalaväelaste vahel lahing Vaikse ookeani lääneosas asuval Guami saarel. Burt oli hoiatamas USA sõdureid läheneva vaenase eest, kui jaapanlaste granaat ta tappis. Tänu Kurti ennastohverdavale teguviisile pääsesid paljud merejalaväelased eluga. Kurt on koos 25 teise sõjakoeraga maetud Guami saarel asuvasse sõjakoerte kalmistule.

7. Dobermannid on kergesti treenitavad. Nad on tuntud selle poolest, et võivad oma nutikusega isegi inimese üle kavaldada, mistõttu ilma oskusliku ja tõu spetsiifikast lähtuva treeninguta võib sellel koeral lihtsalt igav hakata.

8. Kunagistest tigedatest valevekoertest on tänapäeval saanud armastavad kaaslased. Tänapäeval on tõuaretajad pööranud tähelepanu koerte agressiivsuse vähendamisele. Seetõttu on tänapäeval dobermannid veidi pehmemaloomulised kui nende 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eelkäijad. Kuid siingi tasub arvestada, et iga koer on erinev ja dobermanni temperamendi avaldumine sõltub õigest treeningust. See koer saab hästi hakkama ka peredes, kus on lapsed, aga ainult siis kui ta on õigesti treenitud ja sotsialiseeritud.

Allikas: Mentalfloss