Künofoobia tähendab hirmu koerte ees. Kui oled üks neist, kes koeri paaniliselt kardab, siis tõenäoliselt on sulle soovitatud koeraga kohtumisel rahulikuks jääda ja hirmu mitte välja näidata. Loomulikult on seda kergem öelda kui teha, kui sul rotveileriga kohtudes süda rinnus toab ja külm higi mööda selga jookseb. Sellised nõuanded tõstatavad küsimuse: kas koer, nähes inimest, kes teda kardab, tajub selle inimese hirmu ja võib teda seetõttu rünnata?
Psühholoog Stanley Coren, raamatu "How Dogs Think" autor on toonud välja, et näiteks Antiik-Kreeka filosoofid uskusid, et koerad on enamat, kui lihtsalt inimeste truud abilised. Näiteks on koerte mitmekülgsus ja suutlikkus inimestega kommunikeerida veennud filosoofe Platonit ja Diogenest, et koerad sarnanevad oma mõistuse ja tunnetusvõime poolest inimesele.
Uusaegses Euroopas lükati need arusaamad aga kindlalt kõrvale. 17. sajandi matemaatik ja filosoof Descaretes väitis, et koerad on hingetud biloogilised automaadid, kel puudub mõtlemisvõime ja kelle tegutsemist suunavad ainult refleksid.
Viimase aastakümne jooksul läbi viidud teaduslikud uuringud on näidanud, et Antiik-Kreeka filosoofid olid asetanud koerad ehk liiga kõrgele pjedestaalile. Kuigi ka tänapäeva teadlased on jõudnud järeldusele, et koerad on oma intelligentsi ja tajumisvõime poolest inimestele ja primaatidele lähedasemad kui varem arvati, ei küündi nad ometigi nii kõrgele tasemele, kui nad Platoni ja Diogenese silmis olid.
Loevad näoilmeid ja tajuvad hirmu
Coreni väitel suudavad koerad inimeste kõnest aru saada, neil on isegi oma väike, 150 sõnast koosnev sõnavara ja nad suudavad lahendada kompleksseid probleeme. Veelgi enam, koerad suudavad interpreteerida näoilmeid ja püüavad inimeste olekut uurides vihjeid saada.
Näiteks Jaapani Azabu ülikooli teadlased on treeninud koeri eristama fotodel naeratavaid ilmeid neist, millest pole esmapilgul midagi võimalik välja lugeda. Aga kui koer suudab naerunäo ära tunda, siis miks ta ei peaks suutma tavaolukorras eristada kokkusurutud hammastega hirmunud ilmet, millele tuleks lisada veel vimmas või põgenemissoovi näitav kehahoiak?
Mõned koeraeksperdid arvavad, et kui kartlik inimene koeraga kokku sattudes suudabki hoida neutraalset näoilmet, on koer võimeline ikka hirmu tajuma. "Seda seetõttu, et inimestel nagu teistelgi bioloogilistel olenditel kriisiolukorras hingamine kiireneb ja ta hakkab higistama, eritades seejuures ümbritsevasse keskkonda feromoone. Koerad aga tunnevad lõhnu tuhandeid kordi paremini kui inimesed ja suure tõenäosusega tunneb ta hirmunu poolt eritatavad bioaktiivseid aineid juba õhust," sõnas Alexandra Horowitz, raamatu "Inside of a Dog: What Dogs See, Smell and Know" autor.
Tegelikult ei ole teadlastel ette näidata just rohkelt otseseid tõendeid selle kohta, et koer hirmunud inimest ründab. Suure tõenäosusega mängib olulisemat rolli see, kas koer inimest kardab või on ta muul põhjusel ärritunud.
2007. aastal tegid teadlased kokkuvõtte lastele suunatud rünnakute juhtumitest. Ajakirjas Injury Prevention avaldatud kokkuvõttes on välja toodud, et koerad hammustasid üldjuhul last siis, kui nad tajusid ohtu oma territooriumile, kaitsesid toitu või mänguasju. Koera rünnaku ohvriks langesid suurema tõenäosusega lapsed, kes olid lärmakad või kippusid tegema ootamatuid liigutusi. Kui koerte agressiivse käitumise tagamaid uuriti, selgus, et paljudel neist olid meditsiinilised probleemid, mis looma omakorda ärritasid ja tekitasid vajaduse end kaitsta.
Allikas: AnimalPlanet.com
