Kaukaasia lambakoer on iidne tõug. Ajaloost on teada, et tõule sarnaseid koeri oli juba 2000-3000 aastat tagasi. Kaukaasia aladelt pärit olev karjakaitsjat on kasutatud nii suurepärase valvurina kui ka koduloomade kaitsjana kiskjate eest.

1990ndatel oli tõug Eestis vägagi populaarne. Ilmselt oli see seotud sellega, et vajati rohkem valvekoeri. Eesti Kennelliidu registris olevate andmete põhjal tuuakse aastas väljastpoolt sisse 1-3 kutsikat, kes tulevad meile peamiselt Venemaalt ja Lätist. Kindlasti on sissetoodavaid koeri tegelikult rohkem, aga kõiki inimesed paraku ei registreeri ja seetõttu nende kohta andmed puuduvad.

Marika Soosalu ja tema koerad

Marika perre tuli esimene kaukaaslane aastal 2004. ”Meil oli koduaeda head valvurit vaja,” räägib Marika. ”Sõitsime peaaegu tervele Eestile ringi peale, et vaadata üle kõik pakutavad kaukaaslased, nii paberitega kui paberiteta. Kui me lõpuks Võrumaale jõudsime ja päris kaukaaslast nägime, jäi ainult imestada, milliseid koeri meile oli pakutud.” Nii Marika ja tema pere esimese oma kaukaasia lambakoera-tüdruku koju tõid. Enne seda oli neil doberman. ”Pärast dobermani tundus kaukaaslase kutsikas ülirahulik,” meenutab Marika, ”algul oli isegi kahtlus, kas see on normaalne.” 

Samal aastal astus Marika ka Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia lambakoerte tõuühingusse. Ta käisin koeraga suhtlus- ja kuulekuse treeningutel. ”Tekkis ka huvi näituste vastu ja nii sai minust selle tõu austaja.” 

2007. aastal sündis esimene pesakond, millest Marika pere jättis endale ühe isase kutsika. ”Sellest koerast võib rääkida ülivõrdes,” tõdeb koera perenaine. ”Suurepärase iseloomuga - rahulik, väärikas, hoiab meeletult kogu meie peret, samas väga hea valvekoer ja muidugi väga kuulekas.” 

2009. aastal sündis teine pesakond, kust on tulnud häid näitusekoeri. Marika mainib, et kahjuks võetakse kaukaaslasi enamasti valvekoeraks ja väga vähesed käivad nendega näitustel.

Samal aastal sai alguse Marika kennel Lucky Devil. 2010. aastal suri ootamatult Marika pere emane koer ja sel hetkel oli ta kindel, et enam ta koeri juurde ei võta. Läks aga nii, et juba aasta lõpus oli neil Venemaalt Jekaterinburgi lähistelt uus emane kutsikas kodus.

Võimas, väga võimas koer

Kaukaasia lambakoer on suur, kuid oma liikumises vägagi pehme ja paindlik – nagu kass.
Koera pea on massiivne, selg lai ja lihaseline. Emaste turjakõrgus on 64-70 cm, isastel 68-75 cm. Emaste kaal algab 45 kilost, isastel 50 kilost.

Pealiskarv on sirge ja tihe, aluskarv on rohke ja pealiskarvast heledam. Tihe karv kaitseb neid talvel külma ja suvel kuumuse eest. Karvatüüpi on kolm – lühike, keskmine ja pikk. Kaukaasia lambakoera mitte-mäestikualade tüübil on lühem karvkate ja nad näivad oma veidi kergema kehaehituse tõttu kõrgemad. Mäestikualade kaukaaslastel on paksem karvastik ja nad on oluliselt suuremad ning tugevama kehaehitusega. Pikakarvalised kaukaaslased vajavad pusade ennetuseks hoolikat karvahooldust harja ja kammiga. 

Isastel koertel on kaelal kiskjate vastu kaitsev rippuvast nahast moodustunud nn kurgukott.
Marika tõdeb, et kaukaaslaste värvustest on lubatud nii ühevärviline kui ka mustavalgekirju ja laiguline karvkate. Lubatud ei ole üleni must karv, pleekinud must või must mistahes värvikombinatsioonis, geneetiline sinine või maksapruun värvus. Näitustel on eelistatud pikakarvalised, hallid koerad, kelle karvkattel on veidi valgeid märke. Musti või nn black-and-tan-värviga koeri enam näitustele ei lasta.

Iseloomult julge ja kartmatu

Kaukaasia lambakoer on kaitsnud karjuseid ja nende loomi Kaukaasia mägedes juba aastasadu. Suurepäraseks kaitsjaks ja valvuriks teeb teda tema iseloom – ta armastab üle kõige oma peret/karja ja vihkab sissetungijaid ning neid, keda ta arvab olevat perele ohuks. Mõnikord kahtlustavad nad võõrast pikalt isegi pärast seda, kui võõras on ohutu. Kui peremees on kellegi oma ”karja” võtnud, siis kiindub kaukaaslane nendesse väga tugevalt. Väga oluline on meeles pidada, et koera peab sotsialiseerima karjast väljaspool olevate inimeste, olukordade ja teiste loomadega.

”Tavaliselt võtab selle koera inimene, kellel see koer on enne olnud või siis see, kes on kusagil kaukaaslast näinud ja talle on see tõug meeldima hakanud,” tõdeb Marika. Tegemist on suurepärase valve- ja kaitsekoeraga, ka tänapäeval kasutatakse neid valvekoertena näiteks karusloomakasvatustes. Kindel on see, et kaukaaslased võõraid sisse ei lase. Neile meeldib ka valjuhäälselt haukuda. Eriti head valvurid on nad öösel, mil nad vägagi kergelt reageerivad ümbruskonna häältele hoiatushaukumisega. Lisaks iseloomustab seda tõugu hämmastavalt hea kuulmine.

”Ta võtab valvamist väga tõsiselt ja valvab kodu ja oma karja (ehk siis peret),” lisab Marika. ”Kahjuks on ka selliseid inimesi, kes arvavad, et kui tal on kodus kuri koer, siis on ta ”väga vinge mees”. Olen kuulnud ka kiitlemist, et küll mina jaksan oma koera kinni hoida! Samas kui see suur loom ei kuula sõna ja otsustab minna, siis ei jaksa keegi teda hoida! Peremees peab karjajuht olema".

Marika rõhutab, et endale kaukaasia lambakoera endale võttes inimene peab olema vastutustundlik ning seda tõugu tundma või olema valmis teda tundma õppima. ”See koer on väärikas, enesekindel, sõltumatu, võõraste suhtes umbusklik, väga heade valve- ja kaitseomadustega. Ta teeb väga vahet võõral ja omal. Kui inimene võtab kutsika, peab ta esimesest päevast kodukorra paika panema ja seda peavad järgima kõik pereliikmed.”

Oma reeglid on ka koerale reeglite selgitamisel: ”Kutsikat ei tohi ilmaasjata karistada, kaukaaslasel on väga suur õiglustunne ja ilmaaegu karistamisel tekib koeral trots. Kui on vajadus karistada, siis tuleb seda teha arusaadavalt. Teie kehakeel peab näitama, kui pahane te olete - lihtsalt karjuda või lüüa pole mõtet. Kaukaaslane õpib suhteliselt kiiresti, kuidas kodus asjad käivad.” 

Milline peaks siis omanik olema? ”See tõug sobib rahulikule ja kannatlikule inimesele,” kinnitab Marika. Tihti ootavat inimesed näiteks, et juba kahekuune kutsikas oleks valmis koduvalvur. Valveinstinkt on olemas kõigil kaukaaslastel - mõnel koeral see tugevam, teine jälle hakkab valvama pisut hiljem. Oluline on ka põhjalik sotsialiseerimine: ”Mina soovitan viia kutsikat võimalikult erinevatesse kohtadesse, sest mida rohkem erinevaid olukordi koer kogeb, seda enesekindlam on koer täiskasvanuna. Sotsiaalse koeraga on palju lihtsam koos elada, kodus valvavad nad nagunii. Mida sotsiaalsem koer, seda lihtsam omanikul.” 

Kõige hullem variant on arg ja agressiivne koer. Sellist koera ei ole võimalik kontrollida ja see on kõigile ohtlik. Sellisel juhul soovitab Marika pöörduda spetsialistide poole. ”Kui inimene jätab koera lihtsalt aianurka ja arvab, et ainult toitmisest piisab, siis see on vale. Selline olukord võib lõppeda halvasti ja reeglina jääb kaotajaks koer, kellel puudub kontakt omanikuga ja kellega enam hakkama ei saada. Sellisel juhul pannakse koer ketti, hakatakse otsima koerale uut kodu, mis on selle tõu puhul üsna keeruline või pannakse loom lihtsalt magama.” Neid Marika õpetussõnu peaksid jälgima kõik inimesed, kes plaanivad endale kaukaasia lambakoera võtta!

Omad, võõrad ja lapsed

Võõraste suhtes on kaukaasia lambakoer tähelepanelik, veidi kahtlustav ning ega ta ei peagi võõraid taluma. Ka tõustandardis loetakse heatahtlikkust võõraste suhtes veaks. Sellist koera ei või ka puhkuse ajal kellelegi teisele hoiule jätta. Võõrastele inimestele võib olukord ohtlikuks muutuda, see kehtib ka näiteks oma pere laste sõprade kohta. 

Kui nad ei ole oma ”areaalil”, siis võib koer petlikul moel mõjuda flegmaatilisena või lausa haigena. Ometi jälgivad nad tegelikult pidevalt ümbruses toimuvat ning oma peremehe reaktsioone sellele ning on valmis koheselt teda või tema vara kaitsma. Kui kaukaaslane on oma karjast ja peremehest lahus, siis võib ta olla umbusklik. Samas ei ole ta võõraste inimeste suhtes ründav, kui teda ennast ei rünnata.

Kaukaasia lambakoertel on väga tugev karjakaitseinstinkt, mis ületab isegi enesekaitsevaistu, mistõttu vastavalt olukorrale suudab ta võidelda alla andmata kuni oma surmani välja. Venemaal kasutatakse seda tõugu valvurina vanglates, sõjalistel objektidel, majandusobjektidel ja ka politseikoerana. Oma iseloomult ei tunne kaukaaslane hirmu ka karude, huntide, ahmide, ilveste ees. Kuid ta ei ründa neid ega nori ise tüli, kuni tema kari pole ohustatud.

Kuna kaukaasia lambakoer on vägagi algupärane tõug, siis on nende oskus mõista inimese žeste hoopis teistsugune kui teistel tõugudel. Koer võib pidada ohuks isegi seda, kui inimene naeratab või kallistab teda ning ta võib sellele vastata agressiooniga.
Tõug on oma iseloomult domineeriv, iseseisev ja isepäine, ja tal ei ole soovi meeldida.

Agressiivsus!?

Kahjuks on inimestel endiselt eelarvamus kaukaaslasest kui väga agressiivsest koerast. Tavaliselt on nad väljaspool kodu võõraste suhtes tegelikult ükskõiksed. Kui Marika koertega jalutab, uuritakse temalt tihti koerte tõu kohta. Kui küsijale öelda, et tegu on kaukaaslasega, siis tõmbub inimene tavaliselt ruttu ehmunult kangeks. ”Ja mulle on ka öeldud, et teil on vedanud, et te terve olete - need koerad on ju inimsööjad!”

Aga ei - kõige alus on koeraga tegelemine. ”Meie koerad on oma pere ja tuttavate inimestega sõbralikud,” kinnitab Marika. ”Mulle meeldib see, et ma ei pea hommikust õhtuni koertele mänguasju loopima või neid jooksutama. Kaukaaslasele piisab jalutuskäikudest, samuti meeldib enamusele ujumine või siis vähemalt vees käimine. Metsas käies leitakse ka mõni jälg ja siis kulub kümmekond minutit ringi tormamiseks, aga siiski hoiavad nad jalutades oma ‘karjal’ silma peal. Loomulikult peab linnas või asulas koer rihma otsas olema, aga kui on olemas mets, kus teada saab lahti lasta, on see hea. Koeraomanik peab tundma oma koera ja igal juhul vastutab ta oma koera tegude eest.”

Marika pere koerad on head valvurid, kuid kindlasti ei ründa nad inimest , kes siseneb koos Marika või tema perega. Nad ei torma ka kohe juurde, vaid pigem jälgivad teda eemalt. Siiski on parem kui kaukaaslase omanikul on võimalus koer külaliste saabudes kinni panna.

”Olen kuulnud ka, et paljud koeratreenerid pole kaukaaslaste õpetamisest huvitatud,” on Marika murelik. ”Sellisel juhul soovitan pöörduda tõuühingusse, kus püüame igati abiks olla. Meil on päris palju koeri, kes käivad kuulekuse treeningutel ja samas on meil ka olemas õppinud kaitsekoolitaja, kes oskab selle tõuga tööd teha. Nii, et kõik on siiski omaniku kätes. Kaukaaslane on suurepärane koer ja see on hea tunne, kui sa oled võitnud sellise suure looma usalduse ja jäägitu armastuse.”
Suureks probleemiks peab Marika seda, et tihti müüakse kutsikaid, kelle kohta öeldakse: ”müüa kaukaasia lambakoera kutsikas, ema kaukaasia lambakoer, isa hundikoer või vastupidi.” Tegemist ei ole kaukaasia lambakoeraga, sellest koerast võib kasvada väga ettearvamatu loom. Marika soovitab kutsikasoovijatele, et tasuks osta kindlasti tõudokumentidega kutsikas, see annab garantii, et saate ikka päris kaukaasia lambakoera.

Tervis

Selle tõu esindajad on tavaliselt terved ja üsna pikaealised (10-14 aastat), kuid võib esineda puusadüsplaasiat, südameprobleeme ja probleeme liigestega. Tihti toidetakse kutsikad üle ja liigne koormus jalgadele pole hea. Pidev mõõdukas liikumine arendab lihaseid, hea on ka ujumine, mis parandab liigeste liikuvust ja ei koorma neid.

Toit

Selle tõu toiduvalik on vahelduv ja nende toidu sulatamine ei ole just kõige parem, mistõttu võib väljaheidetest leida vägagi suuri luu- või kalaluu tükke. Kaukaaslane võib vajadusel mitu päeva ilma toiduta hakkama saada, vajalik on vaid vesi. Vaatamata suurusele on nende toidutarve üsnagi väike ja energiarikas toit võib olla nende tervisele kahjulik. Kui kaukaasia lambakoer ei saa toitu korrapäraselt, siis tema elutegevus muutub aeglasemaks ja koer vähendab oma liikumist, et säästa energiat.Müüdid ja tegelikkus

1. Kaukaaslane on hea valvekoer. Neil on selleks head eeldused: territoriaalsus, vähenõudlikkus, usaldamatus võõraste suhtes. Tõuline kuuluvus ei taga ülesannete laitmatut täitmist, kindlasti on vaja koera treenida.

2. Nendega ei pea jalutama. See on kindlasti vale, esiteks on see vajalik koera sotsialiseerimiseks ja teiseks füüsiliseks arenemiseks. Parimad on ühtlase tempoga jalutuskäigud.

3. Nad on väga agressiivsed. Kindlasti kaitsevad nad oma territooriumi ja võõras inimene ei tohiks aeda üksinda siseneda. Kuid neutraalsel pinnal on sotsialiseeritud koerad võõraste suhtes ükskõiksed. Loomulikult peab koeraomanik tundma oma koera ja oskama ette näha ootamatuid olukordi.

4. Kaukaaslast ei ole võimalik õpetada. Kaukaaslane on iseseisev, vabadusearmastaja ja väärikas koer ning nende silmis on ebavajalikke käskluste täitmine mõttetu. Ta võib tuua teile pulga üks kord, äärmisel juhul kaks korda, kuid ta ei saa aru, miks peaks seda veel tegema. See koer suudab ise otsuseid vastu võtta.