Kisub palavaks? Veterinaar õpetab, kuidas koera suplus ohutuks muuta

 (1)
Koerad rannas
Koerad rannasMobiilifoto: Triinu Laan

Soojade ilmade saabudes ihkavad ka koerad värskendavat jahutust nagu nende omanikudki. Jalutuskäik rannas ja kosutav ujumine on tavapärased tegevused, kuid võivad olla sealjuures ohtlikud lemmiklooma tervisele. Näiteks sinivetikad mõjuvad koera tervisele laastavalt ja sinivetikatega saastunud vee joomine võib lemmikult elu võtta. PetCity kliinikute tegevjuht Jürgen Mitt jagab soovitusi, mida koerte puhul silmas pidada kuuma ilmaga rannas käies.

Koertel puuduvad higinäärmed, erandiks on vaid käpapadjandid, kuid seal on higinäärmete ülesandeks padjandite pehmena säilitamine ja kuivamise vältimine. Koer reguleerib ülekuumenemist higinäärmete asemel vee aurustumisega hingamisorganites. Seetõttu leevendavad koerad palavust lõõtsutades - kiirelt suu kaudu hingates. Ülekuumenemise vältimiseks sellest aga paraku ei piisa. Loomal on inimesest erinev termoregulatsioon, mistõttu kuumenevad nad inimestega võrreldes märksa kiiremini üle. Eriti tähepanelik tuleks olla tiheda aluskarvaga looma puhul. Sageli on ülekuumenemist märgata tšau-tšaude puhul.

Jürgen Mitt soovitab enne lemmikuga randa minekut järgi uurida, millistesse kohtadesse loomad üldse on lubatud. „Eelistada tasub pigem jahedamat aega, näiteks varahommikut või hilisõhtut kui päike on loojunud. Nii on õhk jahedam ja tõenäoliselt on sel ajal ka teisi rannakülastajaid vähem. Kindlasti tuleb kinni pidada lemmiklooma pidamise eeskirjadest ja koristada oma lemmiku tagant," nendib ta.

Seotud lood:

Kui võimalik, siis väldi väga kuuma ilmaga lemmiku randa viimist. Randa minnes tekita lemmikule varjualune. Võta kaasa ja hoia jahedas puhas joogivesi nii endale kui ka loomale. Ära anna loomale järve- või merevett. Soolane vesi teeb janu hoopis suuremaks. Ära jooksuta looma liialt. Aktiivse loomaga mängi vees, mitte liival lauspäikese käes. Vajadusel mässi koer puhkehetkel märga rätikusse, et tal jahedam oleks. Lemmikloomapoodides on saadaval ka spetsiaalsed jahutusmatid. Kui lemmik hingab raskelt, lõõtsutab ning on loid, vii ta varju ja anna vett. Kui sellele lisaks tekivad tal krambid, oksendamine ja kõhulahtisus, pöördu koheselt loomakliinikusse. Ülekuumenemisest võivad märku anda ka palavik, siniseks/erepunaseks muutunud igemed ja keel ning sülje liigne eritumine. Kui märkad oma lemmiku käitumises midagi teistsugust ja loom tunneb end halvasti, kontakteeru veterinaariga.

Eluohtlik sinivetikas

Kliima soojenemine kaasneb ka see, et sinivetikad õitsevad sagedamini, seega tasub jälgida infot, mida veekogude seisundi kohta jagatakse. Tavaliselt on saastunud vesi kollakasroheline ja hägune. Koer võib ujudes vett alla neelata või pärast sellises vees ujumist oma karva lakkuda ja nii mürgituse saada. Sinivetikas on ka väikeses koguses mürgine. Merevee kvaliteeti saab omanik jälgida Tervisemeti veebilehelt.

PetCity kliinikute juht Jürgen Mitt puutus esmakordselt kokku sinivetikatest põhjustatud raskete juhtumitega 2014. aastal. „Tol suvel veendusin kui eluohtlik on sinivetikas loomale ning paraku lõppesid mitmed juhtumid lemmiku surmaga. Kõik need loomad olid noored ja elujõulised kaasnevate probleemideta. Paraku tõusetub see probleem aasta aastalt ja loomaomanike teadlikkuse tõstmisega tuleb järjepidevalt tegeleda. Õnneks saab ettevaatusabinõusid kasutades hullema ära hoida," selgitas Mitt.

Vaid põgus merevee limpsimine võib lõppeda koertele ränga siseorganite kahjustuse ja isegi surmaga. Kui tekib kahtlus, et koer on sinivetikatega kokku puutunud või saastunud vett joonud, loputa tema suu ja karvastik puhta veega ning pöördu võimalikult kiiresti veterinaari poole. Sinivetika lagunemisel tekkivale mürgile vastumürki ei ole ning ei ole harvad juhtumid, kus koer sureb sinivetikamürgistuse tagajärjel.

Puudlik ujumisoskus

Me kõik tahame kuumal suvepäeval end vees värskendada. Ka koerad tulevad sageli hea meelega ujuma. Enamus koeri oskab üsna hästi ujuda, kuid on ka koeri, kellele on ujumine tõeline katsumus ja nad väsivad kiiresti ära.

Tasub jälgida, et mänguhoos loom liiga sügavale vette ei läheks. Üldiselt on ujumisoskus koertel veres, kuid mõnikord võib entusiastlik ujuja ohtu sattuda. Mõni loom on veest nii vaimustunud, et ei ole enam suuteline oma piire tunnetama. Koer ujub ja ujub, kuni lõpuks ramm otsa saab. Oma kehaehituse tõttu on koerad ujudes pidevalt samas asendis ja seetõttu ei saa nad väsimuse korral sügavamas vees jalgu maha panna nagu inimesed. Nii võib lemmik uppumisohtu sattuda. Halvima stsenaariumi ennetamiseks võiks kasutada spetsiaalselt koertele mõeldud päästeveste. Kui see aga suur ja kobakas tundub, on erinevaid ujukitega päästeveste, mis on tehtud vett hülgavast materjalist. Nii ei hakka koeral külm ka siis, kui vest märjaks saab. Vestid on eriti hädavajalikud, kui plaanid oma lemmiku aerulauale või paadireisile kaasa võtta.

Õnneks ei ole koerte ülekuumenemise, sinivetikate ja lemmiku ujumisoskuse märke keeruline jälgida ja õige tegutsemise korral on võimalik kiiresti reageerida. Jürgen Mitt soovitab olla omanikel tähelepanelik ja valvas oma lemmiku suhtes, nii naudivad nii loom kui omanik täiel sinnal mõnusaid suveilmasid ja rannas veedetud aega.