Me kõik teame, et inimesed eelistavad vasakut või paremat kehapoolt, mis omakorda on seotud erinevustega vasaku- ja parema ajupoolkera töös.

Samuti võime me eelistada tegevusi, mis on kas vasaku või parema ajupoolkera kontrolli all.

Nüüdseks on teada, et vasaku või parema poole eelistamine aju asümmeetriaga seotud käitumises on laialt levinud mitte ainult inimese, vaid ka loomade hulgas.

Ajupoolkerade asümmeetria tähendab, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded ja nad töötlevad infot erineval viisil. Vaatamata erinevatele ülesannetele on ajupoolkerad omavahel siiski tihedalt seotud ja aju töötab tervikliku organina.

Koerte puhul on näidatud, et koerad eelistavad teatud olukordades nuusutada parema ninasõõrmega, teatud helisignaale töödelda vasaku ajupoolega, teatud olukordades jälgida asjade kulgu rohkem vasaku silmaga, teistes jälle parema silmaga ning neid erinevusi käitumises on veelgi.

Trento Ülikooli teadlased leidsid oma 2013. aastal avaldatud uurimuses, et koerad reageerivad erinevaid emotsioone põhjustavatele signaalidele erinevas suunas sabaliputamisega. Sel moel annavad nad oma liigikaaslastele infot oma tunnete kohta, et liigikaaslased oskaksid vastavalt reageerida.

Oma varasemas töös näitasid samad teadlased, et kui koerad liputavad saba rohkem vasakule, siis nad kogevad negatiivseid emotsioone ning kui paremale, siis on nad rõõmsas meeleolus.

Kuid nüüd tõestasid teadlased lisaks, et sabaliputamise suund on märk, mille abil teiste koertega suhelda.

Teadlased kasutasid oma katses 43 erinevast tõust kodukoera. Osadele koertele näidati ekraanilt videot teise koeraga, kes liputas erinevatel kordadel saba kas vasakule või paremale või siis seisis lihtsalt liikumatult.

Selleks, et välistada muude signaalide lugemise võimalus, näidati teisele koertegrupile ekraanilt koera tumedat siluetti, kes siis samamoodi kord vasakule, kord paremale saba liputas või lihtsalt rahulikult seisis. Koerte reaktsiooni testimiseks kasutati südame löögisageduse mõõtmist.

Kui koerad nägid teist koera ekraanil vasakule saba liputamas, siis muutusid nad ärevaks ning nende südame löögisagedus kiirenes. Samuti muutusid koerad ärevamaks staatiliselt seisva koera kujutist vaadates võrreldes paremale poole liputavat koera nähes.

Koertel, kes nägid paremale poole saba liputavat koera, oli pulss tavaline ja nad käitusid lõdvestunult, tajudes nähtut sõbraliku olukorrana. Peab mainima, et ei olnud vahet, kas ekraanil oli päris koer või koera siluett.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et koerad ei liputa saba ainult siis, kui nad on rõõmsad, vaid saba liputamine võib tähendada ka ärritunud seisundit.

Vasakule poole saba liputavat koera ei tasu segama minna, kuna tema kehakeel väljendab, et ta kogeb parasjagu negatiivseid emotsioone ning tunneb ennast halvasti. Samuti kui koerasõpradel on soov kohtudes oma lemmikud kokku lasta, siis tasub kindlaks teha, et mõlemad loomad võtavad seda olukorda positiivsete tunnetega.

Kui üks koertest väljendab oma ebamugavust, siis tasub talle kindlasti anda ruumi ja mitte seltskonda peale suruda. Kindel on see, et neid uuringutulemusi teades saame üksteisega paremini arvestada.

Marcello Siniscalchi, Rita Lusito, Giorgio Vallortigara & Angelo Quaranta (2013) Seeing Left- or Right-Asymmetric Tail Wagging Produces Different Emotional Responses in Dogs Current Biology 23: 2279–2282.