Paaritamine ei ole põhjendatud aga siis, kui omanik arvab, et ta koer on nii armas või igal emasel peab üks pesakond olema või tuttav tahab kutsikat. Miks?

Tiinus on organismi kurnav protsess ning poegimine ei pruugi alati mööduda komplikatsioonideta. Ka krantsid võivad vajada kohest kirurgilist sekkumist ning müüt, et nad ei vaja mitte mingisugust inimesepoolset abi, on tõesti ainult müüt.

Kui poegimine on möödunud edukalt ning teil on 2–10 kutsikat, aga naabrimees tahtis vaid ühte, mis edasi? Varjupaik? Kui te külastate mõne varjupaiga kodulehekülge või veel parem varjupaika, siis ilmselt märkate, et pidevalt on seal nii koeri kui ka kasse. See tähendab, et armastavaid kodusid on ebapiisavalt. Varjupaika jõuavad ka tõupuhtad loomad, vahel koos tõupaberitega.

Tihti jõuavad varjupaika loomad, keda on halvasti peetud, julmalt koheldud, vigastatud või haiged. Eelnevast tingituna võivad loomakesed olla väga kartlikud, umbusklikud inimeste suhtes, mis võib väljenduda ka agressiivsuses. Sageli on tegu probleemsete loomadega, kelle psüühikasse on eelneva elu karmid kogemused jätnud kustutamatu jälje. Kustumatu jälg tähendab aga seda, et koeraomaniku spontaanne otsus paaritada koer ning lubada siia ilma terve ports karvapalle võib tähendada varjupaigas rasket otsust uinutada teatud hulk loomi igavesele unele.

Mida teha siis, kui koeral ei ole esimeses lõigus kirjeldatud aretusväärtust? Emased koerad tuleks steriliseerida, isased kastreerida, sellega kaob võimalus järglasi saada. Juhul, kui teil juba on lemmik, siis teie loomaarst oskab sellel teemal kindlasti nõu anda.

Kohelgem oma truud sõpra siis heaperemehelikult, sõbralikult ja armastusega ning pidagem meeles, et koera paaritamisele peab eelnema põhjalik uurimistöö selle vajalikkusest tõu parandamise seisukohast. Igal muul juhul peaksite lämmatama paaritamise idee juba eos, sest armastavaid peremehi ei ole lõpmatuseni.