Koerad mõistavad inimeste vihjeid


Koerad mõistavad inimeste vihjeid
Foto: Hendrik Osula

Koerad ei pööra tähelepanu ainult inimese lausutud sõnadele, nad märkavad ka inimese kavatsust nendega suhelda.

Teleri ees istuv koer ei jälgi tavaliselt ekraanil toimuvat. Kui ekraanil olev inimene aga koerale otsa vaatab ja teda kõnetab, tärkab loomas huvi. Ajakirjas Current Biology ilmunud uuringu järgi läheb koer isegi nii kaugele, et jälgib ekraanil inimese pilgu liikumist, mida ei suuda isegi šimpansid.

Seni oli teada, et koerad on häälestatud märkama inimese suhtlemissignaale. Koeri on suhteliselt lihtne õpetada kuuletuma käsklustele, kuid lisaks suudavad nad sarnaselt väikelastele osutada inimese poolt kuhugi peidetud eseme asukohale ning jälgida, millele inimene näpuga osutab.
Kas koerad suudavad märgata ka peremehe peenemaid vihjeid, näiteks pilguga viipamist? Budapesti Kesk-Euroopa ülikooli teadlane Ernő Téglas üritas seda välja selgitada, kohandades meetodit, mida oli varem kasutatud ainult laste uurimiseks.

Näiteks võib tuua testi, kus lapsele näidatakse ekraanil naist, kelle mõlemal küljel on mänguasjad. Naine vaatab kas otse kaamerasse ja hüüab lapses tähelepanu tekitava kileda häälega "tere" või vaatab ta enda ette, kasutades tervitamiseks madalat ja loiumat häält. Seejärel vaatab naine viie sekundi jooksul endast ühele või teisele poole jäävat mänguasja. Samal ajal salvestatakse, kas laps vaatab sama mänguasja.

Seotud lood:

Téglas kohandas eksperimenti koerte jaoks - ta asendades mänguasjad tühjade plastpottidega ja pani videos näidatava inimese ütlema "tere, koer!", kasutades samuti üht intonatsiooni kahest ning kaamerasse või enda ette vaatamist. Teleriekraani alla paigaldatud spetsiaalselt programmeeritud kaamera jälgis ja salvestas samal ajal koerte silmade liikumist.

Uuringus osales 22 eri tõugu koera ning selgus, et koerad vaatasid videos näidatavat inimest alati sama kaua. Kui inimene aga kohe video alguses oma tähelepanu koerale pööras ning teda kiledal hääletoonil tervitas, vaatas koer 69% juhtudel inimesega sama poti suunas. Madala hääletooni kasutamisel ja silmside vältimisel ei eelistanud koer ühe poti vaatamist teisele.
Eksperimentide tulemused olid peaaegu identsed kuuekuiste väikelaste juures täheldatuga. "Meid üllatas koerte ja laste käitumise suur sarnasus," märkis Téglas. "Koerad mõistavad selliseid vihjeid väga sarnaselt titadele."

Olles näidanud, et test toimib koerte puhul, plaanivad teadlased järgmiseks uurida silmside ja hääletooni mõju eraldi. Samuti on testide abil võimalik võrrelda omavahel erinevaid koeratõuge, mis võib anda vastuse küsimusele, kuidas on koertel tekkinud oskus inimese väljendusi tõlgendada.
Võimalik, et koerte oskus inimesi mõista on seotud inimeste seas elamisega kohandumise ja kodustamise käigus õpituga. Sel juhul võib eeldada, et kõige varem kodustatud tõud peaksid näitama inimese pilgu jälgimisel ja teistes sarnastes testides paremaid tulemusi. Siiski ei maksa oma koera teistega kohe võrdlema hakata - tõenäoliselt tõlgendavad koerad peremehelt saadud vihjeid võõraste omadest erinevalt.