1. Õue mineku elevus ja rihmas tirimine

Koer tirib pidevalt rihmas? Lausa nii, et kukud peaaegu pikali? Selle käitumisprobleemi taga on sageli liigne ärevus. Koera ärevustase tõuseb juba ammu enne jalutama minekut. See mure saab alguse kodus ja on ajendatud koeraomaniku poolt, kes ärgitab koera jalutama lausudes sõnu, mida koer seostab jalutamisega. Koer teab, et nüüd on jalutuskäigu aeg ja tema energiatase tõuseb.

Koer seostab jalutama minemist kindlate sõnadega, riietusega, jalutusrihma välja võtmisega jne.

Mida teha? Pane vaikselt riidesse, võta vajalikud asjad ja kinnita koera kaelarihm nii, et sa sellest suurt numbrit ei tee. Ära ütle talle midagi. Kui koeral on rihm kaelas, lase tal elamises paar minutit niisama olla. Teisisõnu pane rihm koerale kaela juba enne, kui tegelikult välja lähed. Vahepeal võid nõud ära pesta või järgmise reklaamipausini filmi vaadata.

Spetsialisti sõnul aitab see koera rahustada. See tegevus ei tekita niiviisi koeras liigset erutatust, et nüüd on rihm kaelas ja õuemineku aeg. Koer jõuab maha rahuneda ja on õues rahulikum. Igal korral, kui koera ärevustase taas tõuseb, ära tee temast välja ja pöördu majapidamistööde poole. Õpeta koerale, et välja minnakse vaid siis, kui ta suudab seejuures rahulikuks jääda. Ole kannatlik.

2. Koer närib mööblit või muid mitte selleks ettenähtud asju

Selleks on mitmeid põhjuseid, aga peamiselt tuleneb närimine igavusest või üleliigsest energiast. Spetsialisti sõnul peaks esialgu tegema kindlaks, et koeral on olemas mänguasjad, mida ta võib närida. Nii närib koer neid, aga mitte hinnalisi mööbliesemeid. Lisaks on tähtis, et koer oleks füüsiliselt aktiivne ehk tegele koeraga piisavalt. Seeläbi püsib korras ka koera tervis ja üleliigne energia kulutatakse ära.

Närimisprobleemi põhjustajaks võivad olla ka sügelevad hambad. Kutsikaeas esineb seda sageli.

3. Siseruumides pissimine

Võib-olla tegi seda koer väiksena, kuid kui see jätkub vanemas eas, on tegemist tõenäoliselt mõne füüsilise murega. Spetsialist annab nõu, et mittesobivas kohas pissimine võib tähendada, et koeral on probleeme kuseteedega. Niisiis on kõigepeal mõistlik pöörduda loomaarsti poole.

Kui siseruumides pissimine ei tulene millestki füüsilisest, võib seda põhjustada ka stress, ärevus või õpitud käitumine eelmisest kodust. Spetsialisti sõnul on koera õigesti treenimine kutsikast saati äärmiselt oluline. Peremees võiks jälgida oma koera äärmiselt tähelepanelikult, et selliseid õnnetusi ei juhtuks. Piira koera ligipääsu ruumidesse, kuhu tal on kombeks pissida ja käi koeraga rohkem väljas pissil. Premeeri teda õues häda tegemise eest. Mõte on selles, et koer saaks aru, et häda tehakse ainult väljas, aga kindlasti mitte toas.

Kui probleem on ärevuses, siis vaata kõigepealt iseendale otsa ja püüa välja selgitada selle juurpõhjused. Pea nõu käitumispsühholoogiga.

Vaata olukorda koera vaatenurgast. Kui igale juurde kutsumisele järgneb rihma panek, siis loomulikult ei taha koer reageerida.

4. Koer ei kuuletu "siia" käskluse peale

Tõenäoliselt on tuttav olukord, kus mängid koeraga pargis, kutsud teda ja koer ei kuuletu.

Mida teha? Spetsialisti sõnul tuleks olukorda vaadata koera vaatenurgast. Kui igale "siia" kutsumisele järgneb rihma panek, mäng lõpetatakse ära ja koer viiakse koju, õpib koer "siia" käsklust ka sellega seostama. Loomulikult ei taha koer seepeale reageerida.

Et koer oleks kuulekas, siis alusta õpetamist juba kodus. Õpeta talle enda juurde tulekut ja seosta seda positiivse preemia ja mänguga. Õpeta talle käsu alustalad selgeks juba enne, kui kodust väljaspool seda praktiseerima hakkad.

Kui saad koeraga kodus ja kodu ümbruses hakkama, õpeta talle järk-järgult sulle kuuletumist ka keerulisemates olukordades, kus on palju ärriteid (koerapark, mets, linnakeskkond jne). Kui kutsud koera enda juurde ja ta tuleb, siis kiida teda, võta tal korra rihmast kinni, võid anda ka maiust, kuid premeeri teda hoopis sellega, et lased tal uuesti minna ja edasi mängida või nuuskida. Teha seda, mis tal parasjagu pooleli jäi. Nii teab koer, et iga kord, kui kutsud, ei tähenda see kojuminekut.

5. Haukumine

Kuigi koertel on sageli haukumiseks oma põhjus, milleks on näiteks territooriumi kaitsmine, siis inimese jaoks on haukumine sageli ebameeldiv. See ei lase rahulikult olla. Samas rõhutab spetsialist, et kui koer haugub, siis üritab ta midagi öelda. Kui haukumine on kujunenud murekohaks, siis peaks mõtlema järele, millises olukorras koer kõige rohkem haugub. Lähene koerale sõbralikult, saa aru, miks ta haugub, jälgi tema kehakeelt ja vaata, kas tal on kõik hästi. Võib-olla ta pelgab midagi? Haugub sellepärast, et kardab? Nendes situatsioonides peaksid aga koera eest välja astuma ja olukorra enda kontrolli alla võtma nii, et koer tunneks end sinuga koos olles turvaliselt. See on üks sagedasemaid probleemkohti, miks koer haugub. Siinkohal aitab, kui pöörduda koerte käitumispsühholoogi poole.

Koer kardab talle lähenevat inimest. Tema kehakeel väljendab hirmu.

Kui koer haugub aga seetõttu, et ta tahab midagi, siis õpeta talle, et haukumine ei ole moodus, kuidas oma tahtmist saada. Kui koer õpib ära, et haukumine ei tööta, siis saab ta aru, et sellel pole mõtet ja ta lõpetab haukumise.

Kui keegi on aga ukse taga ja koer hakkab haukuma, siis võib see tähendada, et ta kaitseb oma territooriumit. Võid kasutada ka küpsiseid, õpetamaks koerale, et peale paari haugatust võiks ta joosta kuskile mujale (näiteks oma pessa), süüa küpsist ja olla uhke, et tema töö on nüüd tehtud. Tema andis märku, et keegi tuli ja nüüd võtsid sina olukorra üle kontrolli. Temal ei ole vaja enam haukuda.

Allikas: moderndogmagazine.com