Koerte jalutusväljakud: mõtle enne, kui koeraga sinna mängima lähed


Koerte jalutusväljak
Koerte jalutusväljakFoto: Andres Putting

Koerte jalutusväljakud on aiaga piiratud "turvalised" kohad, kuhu oma lemmikuga mängima minna. Linnas elavate koerte jaoks on see hea võimalus, kus vabalt joosta, kuid enne sinna minemist ole ikka kindel, et see ka sinu koerale meeldib. Jalutusväljakute kasutamisega tuleb ettevaatlik olla, sest alati ei ole need sinu koerale üldsegi mitte see kõige meeldivam ajaviitmise vorm.

Koerte jalutusväljakuid on Eestis mitmeid ja linnades on need aina populaarsemaks muutumas. Jah, need annavad omanikele võimaluse oma lemmik aiaga piiratud alal lahti lasta ja annavad koertele võimaluse ka teiste liigikaaslastega suhelda, kuid rõõmsad koerad, kes koos sõbralikult jooksevad ja end hästi tunnevad on tihti vaid illusioon. Tegelikult räägib koerte kehakeel hoopis midagi muud ja seeb jääb meile sageli paraku märkamata.

Olgugi, et sellise turvalise aediku loomise idee on ju väga hea ja paljude koerte jaoks võib-olla ainus koht, kus nad saavad lahtiselt liikuda, siis kahjuks ei võta omanikud tihtilugu arvesse koerte omavahelist sobivust ja temperamenti. Koera kehakeele lugemine on keeruline. Koer, kes inimesele võib tunduda kui sõbralik koer, ei pruugi seda tegelikult olla. Saba liputamine ei tähenda alati head suhtumist ja üksteise mänguline tagaajamine ei pruugi üldse olla mäng.

1. Agressiivsed koerad

Seotud lood:

Üks peamisi probleeme jalutusväljakutel on agressiooni ilmingud ja erineva temperamendiga koerad. Sinu koer võib olla sõbralik, aga see ei tähenda, et teine koer seda on. Võib-olla ei sobi liigikaaslasele sinu koera mängustiil ja vastupidi. Koerte omavahelised nääklemised on koeraparkides tihtiesinev probleem ja see on loomulik. Kui suruda erineva temperamendiga koerad väikse ala peale kokku, on sõnavahetused kerged tekkima, sest koerad tegelikult sellist situatsiooni ei valiks. Koerad annavad oma kehakeelega selgesti märku, et neile antud olukord ei sobi, kuid kahjuks jääb see omanikele tihtilugu märkamata, sest seda ongi keeruline lugeda. Olgugi, et ebamugava olukorra oleks saanud lahendada juba ammu enne, kui lemmikud omavahel kaklema läksid, märkame me nende mittesobivust tihti alles siis. Miks oma koeraga sellises situatsioonis siis veel kurjustada, kui tema andis tegelikult meile juba ammu märku, et ta ei taha seal olla ja me lihtsalt ei kuulanud teda?

Kuidas neid olukordi vältida?

Õpi oma koera kehakeelt lugema. Olles pidevalt koeraga koos ja teda jälgides, õpid ka tema kehakeelt paremini lugema. Kui on soov külastada koertele mõeldud jalutusväljakut, siis mine ja vaata platsi kõigepealt ilma koerata. Vaata, kes seal on ja milline on üldine atmosfäär. Alles siis, kui sa oled veendunud, et jalutusväljakul valitseb rahulik meeleolu, võta koer autost välja. Mida vähem koeri seal on, seda parem on sinu lemmikule. Nii on sul suurem kontroll enda koera ja üleüldise atmosfääri üle. Ka koera ebamugavust on kergem märgata.

Veendu ka, et pargis olevate koerte seas ei valitseks juba välja kujunenud karjamentaliteeti. Kui kindlad omanikud toovad oma koerad sinna iga päev samal ajal, tunnevad need lemmikud üksteist ja on tõenäoliselt omavahel juba mingi hierarhia paika loksutanud. Uue koera liitumisega võib kari uustulnuka vastu valvsaks või agressiivseks muutuda, nagu on omane kõigile karjas elavatele loomadele. Jälgi, et ühtegi koera ei terroriseeritaks. Kui terve kamp ajab pidevalt ühte ja kindlat isendit taga ning ta nurka surutakse või temalt pidevalt suus olev mänguasi ära võetakse, tuleks omanikel sekkuda. Kui koerad omavahel lustlikult mägivad ja nende rollid pidevalt vahetuvad, on atmosfäär sõbralik.

Proovi valida kellaaeg, kus koeri on vähem, sest siis on olukord rahulikum ja lemmikutel on omavahel lõbusam. Jalutusväljaku atmosfäär peab olema sobilik kõigile koertele, ükski lemmik ei tohiks seal end halvasti tunda.

2. Vastutustundetud omanikud

Üldiselt on koer oma omaniku kasvatuse tulemus. Kui hästikoolitatud koeral on tõenäoliselt vastutustundlik omanik, võib kontrollimatult käituva koera omanik suhtuda oma lemmiku tegevusse märksa väiksema vastutustundega. Omanikud peaksid oma koera piisavalt hästi tundma, et otsustada, kas koerapark on nende lemmiku jaoks sobiv koht. On omanikke, kes arvavad, et nad võivad oma lemmiku lihtsalt parki tuua, tema seal lahti lasta, olenemata koera temperamendist. Koeraomanikud peaksid oma lemmikul pidevalt silma peal hoidma. On oluline teada, kus lemmik parasjagu on ja mida ta teeb.

Koerte jalutusväljak on koht, kus koerad surutakse sunniviisiliselt väikese territooriumi peale kokku. On koeri, kes saavad omavahel väga hästi läbi ja naudivad koos mängimist, kuid on ka neid, kellele selline jalutuskäik ei paku mingisugust rõõmu. Seda peab omanik oma koera kehakeelest välja lugema. Kui on näha, et koerale see situatsioon ei sobi, tuleks temaga aedikust lahkuda. Pane tähele, et lemmik annab oma ebamugavusest märku juba ammu enne, kui omavahel päriselt kaklema minnakse.

3. Nakkushaigused

Nii nagu näitustel, võistlustel või treeningsaalides, levib ka koerte jalutusväljakutel palju haiguseid. Seal käib väga palju koeri koos. Haiguseid võib leida pinnasest, veest ja isegi õhust. Looma vaktsineerimine on äärmiselt oluline, kuid kõige vastu me teda vaktsineerida ei saa. Ole ka teiste suhtes viisakas, kui sinu koeral on tõbi kallal, hoidu temaga sellistest kohtadest. Veendu ka, et sinu emasel koeral ei oleks samal ajal jooksuaega!

Pane tähele, et üheskoos mängivad koerad peavad ka piisavas koguses vedelikku tarbima. Sageli unustavad omanikud selle ära. Ära unusta kaasa võtta veepudelit ja kaussi! Pista tasku ka maiused ja kakakotid. Ehkki jalutusväljakutel on kilekotid üldjuhul olemas, saavad need ka seal aeg-ajalt otsa.

4. Koerte eraldamine

Parki, kuhu on lubatud igasuguse suurusega koerad, tuleb ettevaatlikult siseneda. Paljud väljakud on jaotatud kaheks, üks pool on mõeldud suurtele ja teine väikestele koertele. See on turvalisem variant ja peamine eesmärk on hoida koerad väljaspool ohtu.

5. Jalutusväljakute takistuselemendid

Koerte jalutusväljakutel on erinevad takistused. Kõige enamlevinumaks elementidiks on poom, mille võib leida pea igalt väljakult. Need on sinna pandud selleks, et luua mitmekesisem keskkond ja anda omanikule võimalus oma lemmikloomale ka midagi vahvat õpetada. Poomilt üle jooksmine on lõbus trikk, kuid kui koer ei ole takistustega varem kokku puutunud, siis palun ära sunni teda sealt ka üle ronima! Õpeta koera tasa ja targu ning kasuta selleks positiivseid treeningmeetodeid. Siis hakkab see koerale meeldima ja ta tahab sinna teinekordki ronida. Takistuste treenimise kohta leiad näiteks Youtube'st lihtsaid videoõpetusi. Kindlasti hoidu treenimisest siis, kui väljakul on palju koeri, kes sinu lemmikut segavad. Koerale, kes ei ole takistustega tuttav, võivad need ka ohtlikuks osutuda.

Koerte jalutusväljak Lasnamäel Foto: Andres Putting

Koerte jalutusväljakud on hea võimalus, kus ma lemmikul vabalt joosta lasta, kuid kindlasti ei asenda need igapäevaseid jalutuskäike ja mõnusaid metsatiire. Koera loomulik keskkond on loodus ja seal tunneb ta end kõige õnnelikumana. Vii oma lemmik ka loodusesse! Koerte platsile minnes aga veendu, et seal oleksid sõbralikud koerad. Hea, kui neid oleks seal vähe ja sa saaksid oma loomale ka tähelepanu osutada ning talle midagi vahvat õpetada. Veendu, et sinu lemmikloom naudib sellist ajaviitmisvõimalust. Olgugi, et inimesele võib see tunduda tore ja mugav, ei pruugi see koertele alati meeltmööda olla. Õpi oma lemmiklooma tundma. Kui sa ei ole kindel, mida ta sulle räägib, siis konsulteeri oma loomaarsti või koeratreeneriga. Nemad oskavad kindlasti nõu anda.

Head jalutamist!