Kuidas tagada, et kadunud koer tagasi koju jõuab?


Kuidas tagada, et kadunud koer tagasi koju jõuab?
Foto: Kristhel Vaht

Viimasel ajal näeme sotsiaalmeedias aina rohkem kuulutusi kadunud koertest. Kindlasti on suur osa koeraomanikest kogenud seda piinarikast aega, kus tema lemmik seikleb omapäi teadmata kohtades ning looma leidmine näib võimatuna. Mida peaks aga omanik tegema, kui koer kaob?

Tänapäeval on koera leidmiseks välja mõeldud erinevaid võimalusi. Üheks neist võib pidada juba ammu kohustuslikuks saanud kiipimist. Kiip paigaldatakse koerale üldiselt juba kutsikaeas. Eestis on olemas kolm registrit, mille kaudu on võimalik koera omanikuni jõuda: Eesti Kennelliidu register, riigiportaali hallatav lemmikloomaregister LLR ning Eesti väikeloomaarstide seltsi hallatav Lemmikloomaregister. Kiip ise ei anna veel tagatist, et koer leidmisel kohe koju satub, sest omaniku kohustus on hea seista selle eest, et tema andmed registrites koera kiibiga seotud oleks. Lisaks on kiibilt andmete kättesaamiseks vajalik spetsiaalne seade, mis on olemas loomakliinikutes, veterinaaridel, hoiu- ja varjupaikadel ning ka mõnel aktiivsemal koerakasvatajal.

Kasuta kõiki võimalusi

Üks väga efektiivseid vahendeid on ka koerale kaelarihma külge kinnitatav medaljon või muul moel kaelarihma külge kinnitatud omaniku telefoninumber. Sel moel saab inimene, kes koera leiab, omanikule leiust teada anda.

Moodsaim vahend koera leidmisel on loomale paigaldatav GPS-jälitusseade. Seade ise on suhteliselt väike ja kinnitatakse kaelarihma külge ning koer ei pane selle olemasolu üldse tähele. Koera asukohta on selle seadmega võimalus jälgida nii SMS-iga kui ka mobiilirakenduse abil.

Seotud lood:

Kui koer on läinud kaduma ja tal pole jälitusseadet ning teil pole tahtmist jääda käed rüpes koera tagasipöördumist ootama, tuleks alustada otsingutega. Kindlasti tuleks otsinguid alustada piirkonna varjupaigast ja jätta neile oma kontaktandmed, et koera leidmisel omanik võimalikult kiiresti kätte leitaks. Näiteks on Tallinnas tegutsev MTÜ Loomade Hoiupaik loonud kodulehe, kuhu saab jätta teate oma kadunud lemmikloomast.

Alati on kasulik otsimiskuulutusi levitada ka meedias (Facebook, raadio, ajaleht). Oluline on aga see, et kui koer leitud, tuleks otsimiskuulutused maha võtta või asendada teatega, et koer on leitud.

Hea, kui arvutis on olemas koera foto, kus terve koer kenasti nähtav oleks, sest koera äratundmiseks näopildist üldjuhul võõrale inimesele ei piisa. Võite teha oma koduarvutis kuulutuse, kuhu panete foto juurde kirja ka koera andmed ning unustada ei tohi enda kontakte!

Kui suundute koera otsima, võtke patakas kuulutusi kaasa ja kleepige need lähikonna kuulutusteks ettenähtud kohtadesse. Koertel on kombeks luusida nendes kohtades, kus nad varem käinud on ja midagi meelde jäänud. Samuti meelitavad koeri kauplused ja kohad, kus leidub teisi koeri. Täiesti eraldi juhused on need, kus isased koerad mõne jooksuajaga emase lõhna üles võtavad ja hüppesse lähevad. Seega oleks soovitav suhelda oma piirkonna inimestega ja koera otsingud võivad mõnest vihjest saada hoopis kontsentreeritumad ja viia kiire leiuni. Maapiirkondades tuleks kindlasti teavitada ka kohalikke jahimehi ning jahiseltse.

Kui näed hulkuvat-ekslevat koera

Esimese asjana tuleks proovida koer kinni püüda, vältimaks looma auto ette jooksmist. Kui koeral on olemas kaelarihm, võib sealt otsida omaniku kontakte. Omanikuga kontakti saamiseks tasub minna ka lähimasse loomakliinikusse, kus arstid kontrollivad kiipi. Kiibi järgi leitakse omanik ainult juhul, kui omanik ise on lasknud koera registritesse kanda. Kui pärast neid protseduure omanik ikka teadmata on, tasuks koera leidmisest teavitada lähimat varjupaika, kust antakse edasised käitumisjuhised. Sarnaselt kadumiskuulutustega võib meediasse (Facebook, raadio, ajaleht) ka leidmiskuulutused panna.

Juhul kui koer on arg või hoopis tundub kuri ja endale ligi ei lase, tuleks kohe helistada piirkonna varjupaika ning lasta professionaalsetel koerapüüdjatel loom kinni võtta. Soovitav oleks koera nii kaua jälgida, kuni loomapüüdjad kohale jõuavad, kuna teinekord võtab nende tulek aega ja koer võib selle ajaga juba hoopis teise kohas seigelda.

Kõige sagedasem viga, mis võõra koera leidmisel tehakse, on ta leidjaga kaasavõtmine ilma, et sellest kohalikku varjupaika teavitataks. Tuleks meeles pidada, et kadunud koera omanikud ei saa kuidagi teada, et koer juba turvalises kohas on, kui leidja seda infot ei levita.

Seega, ka koera leidmisel kehtib reegel, et suhelge inimestega ja andke võimalikult paljusid kanaleid pidi oma leiust teada.