Koera käitumine vanusega muutub

Kutsikatena on koerad täis elurõõmu ja ülevoolavat uudishimu maailma vastu. Kõik on nende jaoks uus. Nad vajavad omanikult pidevat tähelepanu, treenimist ja mängimist. Kui nad parasjagu just ei tuku, mida noores eas tihti ette tuleb, pakatavad nad energiast. Nii nagu inimesed, võtavad ka koerad vanuse kerkides aja maha. Iga asi ei ole enam uus ja huvitav. Kõrge vanusega kaasnevad pahatihti ka tervisehädad, koerad võivad kannatada valude käes, mille tulemusena muutuda kergesti ärrituvaks. Võivad tekkida ka kognitiivsed probleemid, mis veelgi enam mõjutavad nende käitumist ja elukvaliteeti. Olgugi, et need on kurvad teemad, mille peale ei ole kerge mõelda, kuid need on paratamatud ja neid id ei tohiks ka eirata.

Koerte kognitiivse düsfunktsiooni nähud ja sümptomid

Enamikul vanematest koertest esineb kognitiivse düsfunktsiooni teatud vorm.

Vanemate koerte omanikud peavad hoidma silmad lahti koerte kognitiivse düsfunktsiooni (CDS) märkamiseks – tegemist on Alzheimeri tõve koerte versiooniga. See võib olla põhjustatud ebanormaalsest valkude akumuleerumisest ajus, mis lõpuks kahjustab närve ja mõjutab koera mälu, motoorseid funktsioone ja õpitud käitumist. See on koertel üsna tavaline. Enamikul vanematest koertest, tõust olenemata, esineb selle seisundi teatud vorm.

Davises asuvas California ülikooli käitumiskliinikus tehtud uuring näitas, et 28 protsendili 11-12- aastastest koertest ja 68 protsendil 15-16-aastastest ilmnes vähemalt üks haigustunnus – mõnedel oli neid rohkem.

  • Muutused käitumises

Haigusega kaasnevad ka teatud muutused koera käitumises. Üks peamisi CDS märke on muutus koera suhtlemisviisis inimeste ja teiste koertega. Kui sinu lemmik oli varem väga seltsiv ja sõbralik, kuid on äkki muutunud tujukaks, ärrituvaks või isegi agressiivseks, võib selle taga olla CDS. Selle diagnoosiga koerad unustavad asjad, mis neile varem meeldisid, näiteks lemmikmänguasjad või maiustused.

  • Unehäired

Koer, kes varem magas rahulikult terve öö, võib nüüd eelistada hoopis päevaseid uinakuid ja öösel mööda maja ringi luusida. Sellisel juhul võid proovida, kas abi on sellest, kui koera hilisõhtul ära väsitad. Mängi või tee temaga pikem jalutusring. Kui need tehnikad ei toimi, pöördu loomaarsti poole, kes hindab koera seisundit ja määrab vajadusel ravimid, et aidata ärevustunde all kannataval eakal koeral paremini magada.

  • Urineerimisprobleemid

Kahjuks on üks CDS kõige levinumatest sümptomitest probleemid puhtusepidamisega. Koertel, kel varem urineerimise ja kodus puhtusepidamisega probleeme polnud, juhtub nüüd üha enam „õnnetusi“. Asi ei ole käitumises, vaid ta võib olla lihtsalt oma põie ja soolestiku üle kontrolli kaotanud.

  • Vähenenud energia

Vanemad koerad, kellel on CDS, kaotavad tihti selle sädeme ja uudishimu, mis neil kunagi elu vastu oli. Nad ei pruugi tunda enam huvi asjade vastu, mis neile varem rõõmu valmistasid. Samuti langeb tõenäoliselt ka nende üldine aktiivsuse tase. Võib olla on sul raskem nende tähelepanu köita või seda üleval hoida, mis tähendab, et teatud mängud, kontakt ja treeningud võivad nõuda aktiivsemat tööd.

  • Ärevus

CDS võib muuta vanemad koerad ka ärevamaks. Parim viis CDS sümptomite vältimiseks on tagada, et su koer saab iga päev vajalikku füüsilist ja vaimset trenni.


Koera käitumine muutub vastavalt vanusele ja eluperioodile.

Kutsikas (0-6 kuud)

See etapp võib suuremate tõugude puhul kauem kesta, kuid põhitõed on igal juhul samad.

2-3 kuuselt läbib arenev kutsikas ka esimese hirmuperioodi.

Kutsikatel on palju energiat. Kogu maailm on nende jaoks uus ja nende prioriteediks on kõike võimalikku uurida ja õppida. Kutsikad õpivad, milline käitumine on asjakohane ja milline sobimatu. Võtmeks on kannatlikkus, hoolikas tähelepanu ja järjepidev korralekutsumine ning õpetamine, kuni nad majas kehtivad reeglid selgeks saavad ja koha karjas leiavad. See toimub 2-3 kuuselt ja kas ning kuidas see etapp kutsika arengus väljendub, on erinevate koerte puhul väga isemoodi.

Noor koer (7-12 kuud)

Puberteedi algusega läbib kutsikas ka teise hirmuperioodi. See toimub üldjuhul 6-8 kuuselt. Teismeeas koer käitub nagu teismeline ikka. Ta on enda arvates juba täiskasvanu, kuid tegelikult jookseb ta ringi ja käitub hullumeelselt ning üleolevalt lihtsalt oma hormoonide tõttu.

Täiskasvanud koer (1-7 aastat)

On koeri, eriti suuremad tõud, kel võib täiskasvanuks saamine vahel veidi kauem aega võtta. Suured tõud võivad jääda küpsuse mõttes kutsikateks kuni kahe aasta vanuseni.

Täiskasvanud koerad on energilised, uudishimulikud, kuid mitte enam sellised "tuulepead" nagu kutsikad. Neil on reeglid selged ja nad on vaoshoitumad ning kuulekamad.

Küpses eas koer (7-9 aastased)

Seda võib pidada koera kuldseks keskeaks. Ta elutempo hakkab veidi aeglustuma, kuid enamasti on ta selline nagu varem.

Vana koer (9+ aastat)

Vana koera eluetapp varieerub vastavalt tõule. Eakad koerad on oma eeldatava eluea viimases neljandikus. See iga jõuab suuremate tõugude puhul kätte varem kui väiksemate puhul, kes tihtilugu elavad kauem. Nagu kõik eakad, muutuvad ka koerad letargiliseks ning kannatavad vanusega seotud haiguste käes nagu artriit, mis muudab liikumise raskemaks.

Geriaatriline ehk raugast koer (eeldatava eluea kättejõudmisest alates)

Kui koer jõuab selle tõu eeldatavasse eluikka (mis sõltub suuresti tõust), on ta ametlikult raugaeas. Niivõrd vana koera kimbutavad sageli terivsehädad ja loomaarsti külastusi tuleb tihedamini ette. Su koer võib veeta oma elu lõpuaastad õnnelikuna, kuid ta vajab täiendavat tuge, et tervis korras hoida.


Koera peetakse vanaks siis, kui nad on jõudnud oma eluea viimasesse veerandisse. See varieerub, sõltuvalt tõust. Väiksematel tõugudel, näiteks Jack Russelli terjeritel, võib eeldatav eluiga olla koguni 14 aastat, samas kui suurematel tõugudel, näiteks mastifidel, on see keskmiselt poole lühem.

Allikas: cuteness.com