Lugeja: miks te lemmikloomast tüdinedes viskate ta kodust välja nagu vana kaltsu?

 (42)
Koer, Jack Russell terjer
Foto: Tiit Blaat

Tõelisel loomasõbral on valus vaadata kuulutusi, mille vahendusel otsitakse uut kodu üleliigseks osutunud lemmikloomale. Harilikult on kuulutusele lisatud pilt kurvasilmsest koduotsijast, kellel täna on veel pelgupaik ja katus pea kohal, aga homme võib oodata võõras eluase, halvemal juhul lage taevas või surmasüst, sest omanikel sai oma lemmikust isu täis.

Viimasel ajal on lemmikloomapidamine kogumas üha populaarsust. Uksi avavad järjest üha uued rikkalikult varustatud loomakauplused ja -kliinikud. Tore, järelikult on nõudlust. Millegipärast ei taha aga loomapidamiskultuur pakutavatele teenustele kuidagi järele jõuda. Ikka ja leidub inimesi, kes võtavad looma kergekäeliselt või tüdinevad lemmikloomapidamisega kaasnevast vastutusest.

Internet on tänuväärne koht. Tahad oma vanast külmkapist või pesumasinast lahti saada? Klõpsid paar pilti, sepistad kokku kuulutuse ja kui pakutav kelleski huvi pakub, saadki oma vanast kraamist lahti. Kurb on vaadata, et samamoodi toimitakse millegipärast ka loomadega. Nii täituvadki kuulutusteportaalid ja Facebook kuulutustega, kus pakutakse tasuta mõnda üleliigseks muutunud lemmiklooma. Tavaliselt ilmestab napisõnalist teadet foto kurvasilmsest peategelasest, kes ise ei aimagi, et tema turvaline kodu ja keskkond, millega ta harjunud on, ähvardab ära kaduda. Vaene loom ei tea, et ta on üleliigne ja teda parseldatakse nagu vana kaltsu.

Seotud lood:

Ustavast pereliikmest, kelle iseloom on pererahvale tuttav, kelle trikid ja tembud on teada, on saanud justkui vana pesumasin või mööbliese, mille võib lihtsalt ära anda. Näiteks koerad kohanevad ajapikku oma peremeestega ja järsk elumuutus jätab nende psüühikasse jälje. Looma väike väike maailm kukub kokku, sest peremees on individualistist enesearmastaja.

Hämmeldust tekitavad need kuulutajad, kes teatavad napisõnaliselt, et äraandmise põhjuseks on allergia, looma agressiivsus või teise riiki tööle suundumine. Olgu põhjus reaalne või väljamõeldud, aga selliste loomaomanike hakkab silma, et endine pere lemmik ulatatakse kergendusohkega esimesele soovijale kes looma vastu huvi üles näitab. Looma edasisest saatusest on ükskõik, peaasi, et saaks tüütuks muutunud tegelasest ruttu lahti.

Kallis inimene, miks sa võtab looma kui sa tunned, et temaga kooselu hakkab sul ühel hetkel ülejõu käima?

Loom nii usaldavate silmadega vaatab senisele omanikule otsa ja ei saa aru, mis tema ümber toimub. Alles oli tal mõnus soe kodu, pehme ase, söögikauss ja tuttavad lõhnad, aga nüüd topitakse ta puuri ja viiakse võõrasse kohta. Kui veab, satub hea peremehe juurde, kui mitte, ootab teda vedel lobi, võib-olla isegi jalahoop.

Pole haruldased need juhtumid, et antakse ära loomi, kes on peres elanud aastaid. Ise kahe kassi ja ühe koera omanikuna ei suuda ma isegi ette kujutada põhjuseid, mis sunnivad loomaarmastajast peremeest oma armasast lemmikust nii kergekäeliselt loobuma. Kui on vaja olude sunnil välismaale sõita, saab leida oma sõbrale alati hooliva asenduskodu, et paremate võimaluste avanedes lemmik endaga kaasa võtta.

Kui peremees on ühel hetkel avastanud, et tal on allergia ja lemmikloomaga endistviisi enam koos elada ei saa, siis otsib ta oma truule lemmikule samuti väärika asenduskodu, mitte ei parselda looma anonüümselt kuulutades ja ei paku esimesele ettejuhtuvale. Igale vähegi loomast hoolivale inimesele on oma lemmikust loobumine valus kogemus, mida ei ole kerge läbi elada. Äärmisel vajadusel looma ära andma sunnitud omanik seab tingimuseks, et loom saab hooliva kodu ja tagab võimaluse oma lemmiku käekäiguga edaspidigi kursis olla.

Tundub, et inimesi, kellele peab meelde tuletama, et lemmiklooma võtmine tähendab 10-20 aastaks vastustuse võtmist elusolendi eest. Neist, kes endale lemmiklooma vaid suveks võtavad ja esimeste puulehtede kolletudes metsa alla viskavad, ei hakka ma rääkimagi.

Elu käibki tõusude ja mõõnadena, teeb äkilisi kurve ka käänakuid, kuid tõeline sõber oma kaaslast, kes teda jäägitult usaldab, ei hülga. Ka kõige raskemal või äärmuslikumal hetkel ei pane ükski normaalne inimene internetti kuulutust ähvardusega, et kui viie päeva jooksul uut omanikku välja ei ilmu, pannakse loom magama.

Hea lugeja, anna teada, kas sinul on olnud kokkupuuteid kergekäeliselt looma hüljanud inimestega või oled ise pidanud lemmikust loobuma?

Loe ka: Vihane lugeja: koeraomanikud, kus on teie mõistus?