Mailo lugu sai taaskord alguse sotsiaalmeedia grupist, kus oli ära anda 5-kuune sõbralik koerapoiss. Malevärvides kutsikas oli rõõmus, entusiastlik ja hakkamist täis ning kuulutuse peale otsustas Jõgevamaal elav noor perekond Mailo endale võtta. Tollase nimega Laito reisis üsna pea oma uude kodusse, kus ta sooja südamega vastu võeti.

Ei läinud aga kaua aega mööda, kuni algasid probleemid. Koer, keda esimene pere kirjeldas kui lapsesõbralikku looma, hakkas uue pere väiksemate laste peale urisema. Algul ainult siis, kui lapsed tema pesa lähedale sattusid, hiljem juba pealtnäha suvalistel hetkedel. Väikesed lapsed olid hirmul ja kippusid Mailot pelgama. Ainus laps, keda koer sallis oli pere vanim, 10-aastane poisslaps. Mailol ei olnud tema vastu ühtegi paha sõna öelda.

Kuid lapsed ei olnud ainus murekoht. Koer kartis ka peremeest ja põrandaharja nagu Vanapagan välku. Kogu tema kiindumus kuulus jäägitult uuele perenaisele. Kuid pere pelgas päeva, mil Mailo ehk urisemisest kaugemale läheb ja mõnele lapsele viga teeb. Selle olukorra vältimiseks otsustati raske südamega ja pika arutelu tulemusena koerast kahjuks loobuda.

Seejärel tulin mängu mina, kui aitasin vabatahtlikuna koerale uut ja sobivat kodu otsida. Arvestades Mailo eripärasid ja uuele kodule seatavaid tingimusi: väikesed lapsed ega meesterahvad ei sobi ning tegemist on probleemse koeraga, ei olnud ma eriti optimistlik.

Kuid imesid juhtub ja leidus kodu ka sellele krutstükile. Pärnus elav armas naisterahvas Terje, kelle kodu oli peale viimase koera surma tühjaks jäänud, võttis minuga ühendust. Ta tundis kodust-kodusse solgutatud koera üle muret ning ta tahtis Mailole pakkuda kodu, mida ta väärib.

Terje elas kahekesi koos oma teismelise pojaga ja see sobis Mailo eritingimustega justkui valatult. Nii reisiski loom peagi heade inimeste abiga Jõgevalt Pärnusse.

Juba mitmenda ringi koer tundis end uues peres enesekindlalt. Tal ei olnud ühtegi pretensiooni ja hirm meesterahvaste ja põrandaharjade ees läks samuti meelest. Kui mõned hävitatud elektriseadmed välja arvata, sujus kõik väga kenasti. Mõned päevad tagasi tähistas Mailo viinereid nosides oma esimest sünnipäeva.

"Tervitame sünnipäevalast ja tema uut ning jäävat perekonda! Tänu neile toredatele inimestele tuli Mailo ebastabiilsesse ellu ja hinge kindlustunne ja armastus. On suurepärane, et leidub peresid, kes ei pelga väikest väljakutset ning aitavad loomi, kes on sattunud lihtsalt valesse kohta valel ajal. Mõnikord isegi korduvalt," sõnab vabatahtlik.