Mida peaks koeraomanik lemmiklooma kiibistamisest teadma?

 (1)
Loomaarst süstib mikrokiibi loomale naha alla vastava süstlalaadse instrumendiga.
Loomaarst süstib mikrokiibi loomale naha alla vastava süstlalaadse instrumendiga.Foto: Joosep Martinson

Tänapäeval on mikrokiip peamine koera identifitseerimisvahend.

Mikrokiip on väikeste mõõtudega (13,3 x 2 mm) bioklaaskapsel, milles on elektrooniline mikroskeem koos elektromagnetilise antenniga. Mikroskeemi sisse on kodeeritud riigi alfabeetiline lühend (näiteks EST), selle numbriline kood ja 12-kohaline digitaalne ID-number, mis vastab ISO 11784 standardile. See number on unikaalne, muutumatu ja püsiv.

Eesti Kennelliit võttis juba hulk aastaid tagasi vastu otsuse, et tõukoera kutsikaid tohib müüa ainult kiibistatult, europassi ei saa muidu väljastada ja teatud kohustuslikke terviseuuringuid teevad loomaarstid ainult kiibitud loomadele.

Kiip süstitakse veterinaari poolt koerale naha alla – Eestis kaela vasakule poolele, mõnedes riikides näiteks abaluude vahele. Märge kiibi asukoha kohta on olemas ka lemmiklooma passis. Enne ja pärast paigaldust kontrollitakse mikrokiipi lugeja abil. Mikrokiibi lugeja aktiveerib mikrokiibis oleva numbri ja näitab seda oma kuvaril.

Vahel tuleb ette, et kiip liigub koera naha all ning selle võib leida koera turjalt või õlavarre juurest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus mikrokiip lihtsalt lakkab töötamast. Sel juhul tuleks koerale paigaldada uus mikrokiip.

Kiip tuleb registreerida registris

Kiibi paigaldamine ei ole aga ainus protseduur, mida on vaja teha, et kadumisel koer ka omanikuni jõuaks. Peale paigaldamist on see vaja ka registreerida. Registreerimine võtab vaid paar minutit ja teatud juhtudel mõned eurod – seega raha ja aja kokkuhoiuks kiibi mitteregistreerimist küll nimetada ei saa. Loomulikult tuleb juhul, kui koerale on pandud uus kiip, ka selle registreerimine uuesti ette võtta.

Seotud lood:

Eestis on olemas kolm registrit, mille kaudu on võimalik koera omanikuni jõuda: Eesti Kennelliidu register (http://register.kennelliit.ee/) kajastab vaid tõukoerte andmeid. Alates 2012. aasta kevadest kannab Eesti Kennelliit kutsikate registreerimisel koheselt registrisse ka kutsikate kiibid ning – kui need andmed kasvataja poolt antakse – ka omanike andmed. Kiibinumbri lisamine on tasuta.

Eesti väikeloomaarstide seltsi poolt hallatavasse Lemmikloomaregistrisse LLR (https://www.llr.ee/) kannavad andmed veterinaarid – selleks tuleb täita vastav avaldus ning tasuda registreerimistasu. Lemmikloomaregister teeb koostööd rahvusvahelise kiibiregistriga Europetnet (http://europetnet.com/), seega isegi välismaal kaduma läinud lemmik võib just tänu sellele registrile koju tagasi saada.

Riigiportaal võimaldab ise kiip registreerida

Kolmandasse registrisse – Riigiportaali hallatavasse Lemmikloomaregistrisse (http://www.lemmikloomaregister.ee/) – saab inimene Riigiportaali (http://www.eesti.ee) kaudu oma lemmiku andmed ise tasuta sisestada. Seejuures tuleks meeles pidada, et mitmetes omavalitsustes on koera registreerimine lausa kohustuslik.

Aastas läheb kaduma ja leitakse sadu lemmikloomi, kellele on kiip paigaldatud, kuid registrisse pole kantud. Sellisel juhul on kiip koeral täiesti kasutu, kuna oma tähtsaimat eesmärki – koera identifitseerimist – ta ei täida. On oluline, et omanike andmed registrites oleksid ajakohased, kuna nii saavad kadunud koerad kõige kiiremini koju.

Leitud koera puhul tasuks aga minna lähima veterinaari juurde ning lasta kontrollida kiibi olemasolu.