Koer võib olla päeva või paar söömata ka ilma olulise põhjuseta, kui aga toit on puutumatu juba mitmendat päeva, isutusega kaasneb ka meeleolu muutus ja üldine halb enesetunne või söömine on närb (võtab natuke midagi näpuotsast) juba pikemat aega, tuleb kindlasti konsulteerida loomaarstiga.

Isutusel on palju põhjuseid:

1. Kõikvõimalikud haiguslikud seisundid (seedeprobleemid, neeru- ja maksahaigused, kasvajad, südame- ja hingamisteede haigused, närvi -, endokriin- ja ainevahetushaigused, tugi- ja liikumiselundkonna haigused, infektsioonid), mürgistus, valu, hirm, stress ja vanadusanoreksia. Siseparasiidid on sagedasti isutuse põhjustajaks just noortel koertel.

2. Takistus toidu haaramisel, mälumisel või neelamisel. Põhjuseks haiguslikud protsessid suuõõnes (näiteks suu- või igemepõletik, neelupõletik, hammaste haigused, trauma, võõrkeha suus, söögitorupõletik, närvipõletik või kesknärvisüsteemihaigus).

Oluline on teada, kas koer on tõeliselt isutu (ei tunne mingit huvi toidu vastu) või tahaks süüa, aga millegipärast ei saa. Suu ja hammaste probleemide korral esineb tavaliselt ka rohke süljeeritus ja halb lõhn suust.

Looma esmase ülevaatusega püütakse leida viiteid isutuse põhjustele. Suu ja hammaste korralikuks ülevaatuseks on sageli vajalik üldanesteesia.

Edasised uuringud sõltuvad kliinilisel ülevaatusel avastatust. Üldhaigestumise (näiteks maksa- või neeruprobleemid, endokriin – ja ainevahetushaigused, infektsioonid) kindlakstegemiseks on vajalikud vere uuringud (biokeemia ja kliiniline veri), vahel ka uriinianalüüs.

Sageli on tehakse nii röntgenoloogiline kui ultraheliuuring. Keerulisematel juhtudel on näidustatud ka kompuutertomograafia või magnetresonantsuuring, söögitoru probleemide puhul endoskoopia.

Ravi sõltub haiguspõhjusest, mis tuleb kõrvaldada. Piltlikult öeldes – pole mõtet manustada isutõstvaid preparaate koerale, kellel on eosinofiilne lõualihaste põletik, mis puht mehhaaniliselt ei võimalda suud avada ja toitu haarata.