Ole ettevaatlik: need on tegevused, mida su koer ei salli
Otsa jõllitamine
Koera jaoks tähendab pikalt otsa vaatamine väljakutset. Jälgi oma koera näiteks siis, kui ta lindu jahib. Selles, kuidas ta pilguga looma fikseerib, ei ole lustlik ja sõbralik uudishimu. Olgugi, et sinu oma koer ilmselt ei ärritu selle peale, kui talle otsa vaatad, sest nii oleme me maast madalast oma koeri õpetanud, sellest hoolimata ei ole see neile väga meeltmööda. Loomariigis on see väljakutsuv käitumine ja võõrad koerad võivad seda täpselt nii ka tõlgendada. Ära kunagi vaata otse silma sisse koerale, kes tundub ärritunud, agressiivne või hirmul! Jälgi kuidas koerad omavahel suhtlevad ja pilke vahetavad.
Liigne kallistamine
Sinu koer ilmselt ei pahanda, kui sa teda vahel kallistad, aga see ei ole tema jaoks midagi meeldivat. Ta kannatab selle lihtsalt ära, kui sa ta enda vastu surud. Paljudele koertele võõraste inimeste kallistused ei meeldi. Kui koer paneb oma käpad või keha teise koera peale, siis on see tavaliselt katse ülemvõimu või kontrolli haarata. Nii et kui sinu koer just pikisilmi ei naudi kallistusi, räägi sõpradele ja tuttavatele, et kallistamise asemel on parem teda hoopis sügada. Koeraga suhtlemisel lasku koera tasandile, ära lähene talle pea kohalt.
Karjumine
Karjumine võrdub koerale vihase haukumisega, mis tema keeles tähendab, et tal on jama kaelas. Selline koolitamise tehnika ei mõju loomale hästi, sest see hirmutab ja ajab segadusse. Tihtilugu ei saa ta üldse aru, milles ta süüdi on. Karjumise asemel tuleks jääda rahulikuks ja pöörata tähelepanu kasutatavale hääletoonile. Kui koera kiidad, olgu sinu hääletoon kerge ja rõõmus, kuid kui midagi käsid, siis konkreetne ja madal. Muutes hääletämbrit, saad oma koera tähelepanu ilma teda hirmutamata.
Narrimine ja tema üle naermine
Ära naera oma koera üle, kui ta talvejopes esialgu pisut naljakas välja näeb või kui arst talle mingil tervislikul põhjusel (näiteks peale operatsiooni või mõne vigastuse korral) krae pähe paneb. See muudab koera ebakindlaks. Ära narri teda, pakkudes talle maiust või mänguasja ja seejärel selle hoopis ära pannes. Premeeri teda õigeagselt ja nii, et loom sellest ka aru saab.
Liiga pikk üksiolemise aeg
Koerad on sotsiaalsed loomad ja sina koos pereliikmetega moodustad tema karja. Koertel, kes on igapäevaselt üksi kodus kümme tundi või rohkem, tekivad käitumisprobleemid ning võivad tekkida ka psühholoogilised probleemid.
Sinu koer on sinu pereliige ja sul tuleb temaga veeta aega. See on normaalne, et käid igapäevaselt tööl ja koer peab päeval üksinda olema, kuid kui päevad on regulaarselt väga pikad, palu võimaluse korral mõnd sõpra või tuttavat, et ta loomakese vahepeal jalutama viiks. Kui see tõesti pole võimalik, tuleks töölt naastes veeta lemmikuga rohkem aega. Tee temaga pikk jalutuskäik, et koer saaks vajalikul määral ka liikuda. Koera vajadused peavad olema rahuldatud, see hoiab eemal ka pahandused, liigse ärevuse ja muud käitumisprobleemid. Kui oled ise kodus, lase koeral enda lähedal olla. Koosolemised on sinu koera heaolu jaoks väga olulised. Leia tema jaoks see aeg.
Ülerahvastatud koertepargid
Paljud koerad ärrituvad või muutuvad kaitsvaks kui pargis on liiga palju võõraid koeri. Kujuta ette olukorda, kus sisened lifti, aga ees on juba 20 klouni. Sama tunneb sinu koer, kui peab koertepargis kümnete teiste koertega koos olema. Kui sinu koer on seltskondlik, peaks saama hakkama mõne koeraga tingimusel, et ruum on piisavalt suur, igaüks saab eralduda ja koerad on viisakad. Kui koer on häbelik, peaks teda sotsialiseerima kõigepealt koertega, kes talle juba veidigi tuttavad on. Pane tähele, et koeraparkides on ka väga palju võõraste koerte lõhnu, mis võivad sinu lemmiku stressi ajada. Seal käib väga palju koeri, mistõttu levib seal ka haigusi.
Võõrad koerad oma territooriumil
Koera loomulik instinkt on kaitsta oma kodu. On koeraomanikke, kes seda ei mõista ja arvavad, et koerad instinktiivselt armastavad oma kodus näha liigikaaslasi ja lasevad sõpradel oma koertega külla tulla. Selline teguviis võib häirida ka kõige taltsamatki koera. Esimene kohtumine uue koeraga võiks toimuda jalutuskäigu ajal. Alles peale seda võid teise koera rihmastatult oma koju lubada. Ära lase koeri kohe ninapidi kokku isegi siis, kui nad on varem juba kohtunud ja tuttavad. See on uus ja keeruline olukord. Anna koertele harjumiseks aega. Kui keegi tuleb koeraga külla, on mõistlik teha kõigepealt ühine jalutuskäik ja alles siis kõik koos koduuksest sisse tulla.
Rutiini puudumine
Koerad sõltuvad rutiinist. Söötmine, jalutuskäigud, mänguaeg - sinu koer ootab neid iga päev ja teab kellaajaliselt, millal midagi toimub. Kui sa juhuslikult muudad tema õhtusöögiaega või viid ta välja hiljem kui tavaliselt, siis võib koer ärevaks muutuda ja see omakorda põhjustab käitumisprobleeme. Ta on pidevalt valvel ja ei tea kunagi, millal midagi toimub. Isegi puhkepäevadel ära maga liiga kaua ja võta alati aega, et loomaga hommikuti jalutada. Tee seda ka tööpäeva hommikutel.
Liiga pingul rihm
Jalutuskäigu ajal ei tohiks rihm pidevalt pingul olla. Paljud koerad aga jalutaks rihma otsas hoopis inimest, mitte vastupidi. Pingul rihm või rakmed võivad põhjustada koerale terviseprobleeme. Samuti tekitab see pingeid kehas. Õpeta koera lõdva rihma otsas jalutama.
Omaniku liigne kõhklemine
Otsusta juba ära! Kui sa näiteks tunned heameelt, kui koju naastes koer sind hüpates tervitama tuleb, aga karistad teda siis, kui ta näiteks sõprade-sugulaste peale hüppab, ajab see koera segadusse. Segaduse vältimiseks otsusta täpselt, mida sa ei taha, et koer teeks ja mis on lubatud. Kui hüpped ei ole lubatud, siis ei tohi neid kunagi lubada. Ole võimalikult ühtselt mõistetav, nii on ka koeral kergem.
Valesti tervitamine
Kas sa tervitad või ründad? Enamik inimesi ei tea, kuidas koera õigesti tervitada. Nad küürutavad, jõllitavad otsa, venitavad oma käe välja ja räägivad veidralt nagu lapsega. See on koerale kas ebameeldiv või hirmutav. Esiteks, kui inimene end küüru tõmbab, jäljendab ta sellega kiskja rünnakupoosi. Samuti ei maksa koerale läheneda väljasirutatud käega ja pea kohalt. Parim viis tervitada võõrast koera on seda üldse mitte teha. Selle asemel tervita parem koera omanikku ning ignoreeri koera. Samal ajal saab koer sind nuusutada, tal on piisavalt aega kohenda ja mõista, et omanik tunneb sind ja sa pole ohtlik. Oota, kui koera omanik ütleb, et kõik on korras ja annab loa paitamiseks.
Uinaku katkestamine
Isegi kõige toredamad koerad vihkavad äkilist äratust. Eriti vanemad koerad, kes kipuvad olema sügavama unega ja kelle kuulmine on vähenenud. Seetõttu ei pruugi nad aru saada, kui keegi neile läheneb. Järsu ja ootamatu äratuse tagajärjeks on ehmatus. Lase oma koeral ärgata loomulikult, ilma teda järsult puudutamata või külje alla hiilimata.
