“Ühel väga külmal veebruarihommikul, kui jõgi paksu jääkatte all oli ja mina koerad välja lasin, ise ukse peal värisedes, et nad kiiresti tagasi sooja esikusse lasta, jäi Jenny tavalisest kauemaks. Juba jõudsin muretsema hakata, kui Jenny järsku nähtavale ilmus, endal hambus suur havikala. Oi, küll ta oli selle üle õnnelik! Kuidas see aga keset talve võimalik oli, ei suutnud mina ära imestada," meenutab Airi lõbusat seika.
Miks ta ei haugu?
Jenniferi iseloomu kiidab ka koera koolitanud Anu Lokke, kellel sõnul oli Jenniferis varakult juba olemas väga hea juhtkoera materjal. Ei kartnud Jennifer ei müristamist ega pauku. Ei tihedat liiklust ega ootamatuid olukordi. Ka ei kippunud ta linde või kasse taga ajama. “Ta tahtis vaid üht - perenaisele/peremehele meeldida ja teha kõik nii nagu inimesele vaja,” kiidab Anu, kelle juures Jennifer õpilaseaja veetis.
Ühel päeval tuli naisele telefonikõne, et filmivõtetele on kiiresti üht juhtkoera vaja. Parajasti vändati filmi “Vana daami külaskäik”, kus kaks meest on nn. "pimedad". Jennifer sai selle rolli endale. Näitasin koerale võtteplatsil kiirelt, kust ja kuhu tuleb "pimedad" juhtida ning tutvustasin talle ka vana daami, keda mängis Ita Ever. Jennifer oli kiire taibuga ja tegi kohe esimeses duublis kõik õigesti. Ita Ever ei jõudnud ära imestada, et näita koerale vaid üks kord ette, mida ta tegema peab ja asi ongi tehtud! Mõnele inimesele võid kümme korda ühte sama juttu rääkida, ikka ei saa aru,” meenutab Anu.
“Marko Matvere, kes on ise ka koeraomanik, aga imestas, et terve pika öö vältel suutis Jennifer selle melu keskel kannatlikuks ja rahulikuks jääda. "Miks ta ei haugu?", küsis ta minult lõpuks...
Lombid kippusid tee peale ette jääma
Koolitusel saadud õpetused selged, asus Jennifer abistama üht Tartus üksi elavat vaegnägijat, kellel oli varasemalt juhtkoeraga kogemus olemas ning mõlemad said seetõttu kenasti teineteisega hakkama. Mehel oli suvila, kuhu ta Jenniferi saatel läks ning sel ajal, kui peremees ringi toimetas, sai koer vabalt ringi joosta.
Kuid ajapikku hakkas peremees tervise halvenedes üha vähem väljas käima, kippus liialt koduseinte vahel suitsetama ning koeral tekkis stress. Jenniferil ilmnes teinegi probleem – koera silmad, mis olid mehe silmadeks, hakkasid üles ütlema. Tõsiasi, et pime juhib pimedat selgus siis, kui koer hakkas ühel hetkel vaegnägijat otse läbi porilompide juhtima...
