Kuid selge on see, et koerad reageerivad surmale mitmel moel, südame murdumisest kuni veidra käitumiseni. Ühe paljudele inimestele südamesse läinud loo peategelane on must labrador Hawkeye, kes lamas oma omaniku kirtsu kõrval kogu 2011. aastal toimunud matuste aja.
Jaapanis põhjustas 1930. aastatel rahvusliku sensatsiooni akita Hachikō, kes saabus kohalikku raudteejaama iga päev ühel ja samal ajal, et tervitada oma töölt tulevat omanikku. Ühel päeval too aga enam ei tulnud. Kuid koer käis ikkagi rongi vastas edasi, iga päev, kuni oma elu lõpuni.
Kas nende juhtumite põhjuseks on lein, on teadmata, sest me ei tea, mida koerad mõtlevad ja tunnevad.
Kas koerad saavad surmast aru?
Briti Columbia ülikooli professor Stanley Coreni sõnul näitab kogu kaasaegne teadus, et koertel on siiski laias laastus samasugune mõistus nagu inimlastel 1-2 aasta vanuses. Seega on inimese parim sõber võimeline kogema valu, kurbust ja isegi depressiooni, kuid ilmselt jääb tal intelligentsusest puudu, et surma pöördumatust mõista. „Kuni viieaastaseks saamiseni ei mõista ka lapsed baasilisi surmasse puutuvaid asju, ning üks peamisi, millest nad aru ei saa, on see, et surm on pöördumatu nähtus,“ selgitab Coren.
Mitte mingil juhul ei tähenda see aga, et koerad oleksid kuidagiviisi rumalad, vastupidi – kõik koerte käitumist käsitlevad uuringud näitavad, et nad on kõrge sotsiaalse intelligentsiga emotsionaalselt keerulise ülesehitusega loomad. Näiteks tõestavad hiljutised uuringud, et koerad on võimelised mõistma inimeste kõnet, pannes rääkiva isiku hääletooni järgi paika neile öeldud sõnade tegeliku tähenduse. Selle põhjuseks on väga lähedane suhe inimesega. Samamoodi tekitab lähedussuhe ka neid reaktsioone, mis koertel omaniku surma järel avalduvad.
Siiski rõhutab Coren, et lõplikkuse kontseptsioon ja surm on koerte aju jaoks liiga keerulised nähtused. Sellest arusaamine on omane vaid inimestele ja võib-olla ka mõnedele kõrgematele primaatidele nagu elevandid näiteks. „Koerad on väga sotsiaalsed ja saavad väga hästi aru, kui nende jaoks oluline inimene nende elust kaob, kuid nad ei mõista, et inimene on läinud igaveseks,“ sõnab Coren.