Prantsuse buldogiga seotud müüdid, mille koeraomanikud ümber lükkavad

Ämblik, nahkhiir, põrsas — need on vaid mõned nimed, millega prantsuse buldogi kutsuda tavatsetakse. Üsna väikese kasvu, lõbusa näo ja vähese karvaajamise tõttu on see tõug viimastel aastatel ka Eestis tublisti populaarsust kogunud. Nende toredate koertega käib aga kaasas ka suur hulk müüte. Olles poolteist aastat uhke prantsuse buldogi omanik, võin kinnitada, et nii mõnigi laialt levinud jutt ei vasta tõele. Seega, kui kaalute prantsuse buldogi võtmist, tasuks järgnevat põhjalikult lugeda.

1. Prantsuse buldogid on viletsa tervisega

Nii nagu igal tõul, nii on ka prantsuse buldogidel oma nõrgad kohad, mis on enamasti seotud aretusest tingitud liialdustega. Teistest tõugudest enam võib nösuninalistel buldogidel esineda allergiat — looma nahale tekivad laigud, karv tuleb mõnelt poolt ära, silmad on rähmased. Mõnikord aitab toidu vahetamisest, aga mõistlik on pidada nõu arstiga. Muude haiguste koha pealt on need koerad teistega täiesti võrdsed — võib esineda liigesehädasid, probleeme silmadega — aga see on siiski pigem erand kui reegel.

2. Prantsuse buldogid puuksutavad

See vastab tõele. Prantsuse buldog on õrna kõhuga, eriti kutsikaeas. Samas on ta ablas ja kipub pidevalt midagi põske pistma. Seega tuleb teil leppida tõsiasjaga, et aeg ajalt kipub teie lemmikloom kõhutuult laskma. Sellega harjub.

3. Prantsuse buldogid on laisad

Iga koer peegeldab oma pererahva harjumusi. Seega, kui te ei viitsi oma koeraga jalutada, siis ärge imestage, kui ta ühel päeval pisut jäme on ja teiega metsamatkale tulla ei taha. Kutsikana on aga prantsuse buldogid äärmiselt mänguhimulised, energilised, põrkavad oma kehakuju kohta jahmatavalt kõrgele ja on valmis tundide kaupa ringe jooksma. Kuid siin tuleb peremehel olla ettevaatlik ja jälgida, et koer n-ö üle ei kuumeneks. Prantsuse buldog ei suuda ennast ise korralikult maha jahutada, seega tuleb suvisel ajal kindlasti jälgida, et koer oleks piisavalt jahutatud.

4. Prantsuse buldogid ei oska ujuda

See on osaliselt õige. Oma veidra kehakuju tõttu on neil probleeme vee peal püsimisega, mis muidugi ei tähenda, et nad vett kardaksid — seda kindlasti mitte! On buldoge, kes oskavad ka ujuda, kuid paljud prantsuse buldogid prantsatavad siiski põhja.

5. Prantsuse buldogid norskavad ja röhitsevad

Mida lühem on koera koon ja kitsamad hingamisteed, seda suurem on tõenäosus, et korralik norskamine saab pererahva elu igapäevaseks osaks. Kuna vahepeal aretati buldogidel koon eriti lamedaks, sest paljud arvasid, et see on väga nunnu, siis sellest tulenevalt ongi loomadel hingamisraskused. Õnneks on sellest moekoonust hakatud taas loobuma. Hingamisprobleemide korral võib nõu pidada loomaarstiga.

6. Prantsuse buldogid ei haugu

See vastab enamasti tõele. Seltsikoeraks aretatud tõug ei peagi haukuma. Enamasti on põhjust haukuda siis, kui koer ehmub või tahab tähelepanu. Üksinda kodus olles ei haugu aga prantsuse buldong kunagi, mistõttu on ta hea korterikoer. Üleüldiselt on prantsuse buldog vaikne koer — kui norskamist mitte arvestada. Tema liikumist ei ole enamasti kuulda ning pole kuulda ka koertele omast ähkimist.

- Vaatamata oma jässakale välimusele on prantsuse buldogid väga hella hingega ja vajavad inimese lähedust. Pikad päevad üksinda kodus on nende jaoks rasked.

- Kindlasti tuleks lasta koeral end mõned korrad nädalas tühjaks joosta, siis ei kipu ta ka kodus pahandust tegema.

- Prantslased on nutikad, aga põikpäised! Nad kuulavad küll käsklusi, aga… neile sobival ajal.

- Talvel tuleks buldogile jope selga panna. Kuna neil puudub aluskarv, võivad nad lumes külmetada.

- Prantsuse buldog armastab inimesi ja saab enamasti hästi läbi ka teiste koertega, kuid tuleb siiski arvestada, et tegemist on buldogiga, mitte aksessuaari või iluasjaga.

Eestis on aktiivsed prantsuse buldogi omanikud kogunenud ka Facebooki, kus jagatakse infot, kurdetakse, kiidetakse, pannakse üles fotosid ja elatakse kaasa uute liikmete kasvamisele.