SAA TUTTAVAKS | Eesti äärealadel asuvas külalislahkes varjupaigas on 16 vahvat koera, kes kõik igatsevad vaid armastuse järele
Valga on piiriäärne linn, kus elanikke ei ole palju, küll aga jagub seal hulkuvaid loomi. Õnneks tulevad küll paljudele püütud koertele omanikud järele, kuid kõigil seda õnne ei ole. Valga varjupaigas on 16 koera, igaüks neist oma nägu ja tegu, kuid soov on neil kõigil üks - nad igatsevad tähelepanu, helluse ja armastuse järele. Nad igatsevad kodu ja perekonna järele.
Varjupaikade MTÜ alla kuuluv Valga varjupaik asub Eesti äärealadel, võiks öelda, et otsapidi peaaegu naaberriigis, mistõttu satub sinna vähe rahvast ja koertele kodupakkujaid on väga harva. Inimesed, kes omale lemmikut soovivad, leiavad selle üldjuhul kodule lähemalt ja tihtilugu ei soovita koera pärast nii pikka autosõitu ette võtta.
"Loomulikult on ka üksikuid erandeid ja sellisel juhul saab koer endale alati hea kodu ja hooliva pererahva," tõdeb Valga koduta loomade varjupaiga juhataja Helle Raja. Ta meenutab, et inimesed on tulnud koera järele tulnud nii Võrumaalt, Viljandimaalt, Pärnumaalt, Tallinnast kui ka isegi Muhumaalt. "Oleks neid tulijaid ainult rohkem, sest uue kodu ootamise aeg on meie varjupaiga koerte jaoks väga pikk," muretseb Helle ja räägib lähemalt sellest, kuidas koerad nende hoole alla üldse satuvad ning kes seal hetkel kodu ootamas on.
Kuidas koerad Valga koduta loomade varjupaika satuvad?
Väga palju koeri, kes meie hoole alla satuvad, pääsevad koduhoovist jooksu. Õnneks tullakse neile reeglina ka paari päeva jooksul järele. Siiski leidub ka neid, keda keegi omaks ei tunnista ja reeglina ei saagi me teada, kes nende omanikud olid. Need koerad jäävad ootama uut võimalust, uusi omanikke ja kodu.
Meie hoole all on hetkel näiteks hundikoer Bromo, kes leiti Tõrva vallast Ransi külast kuu aega tagasi. Ta hulkus näljasena võõra talu ümber ringi. Proua Rebase leidsime juba aprillikuus, kui ta koos kahe kutsikaga Karula külas elanikele silma jäi.
Ka Kenzo on üks neist, kellele omanikud järele ei tulnud. Ta istus õnnetu ja näljasena päev otsa Valga turul, kui me ta enda hoole alla tõime.
Tuks leiti suvilaterajoonist, kus ta terve talve ringi hulkus. Ilmelt hüljati ta suve lõpul ning kohalikud elanikud hoidsid koeral terve talve eluvaimu sees.
On ka koeri, kes on meie hoole all juba pea aasta olnud ja ootavad endiselt seda oma inimest. Saksa lambakoera meenutav Benjamin leiti eelmise aasta augustikuus.
Mitmed meie hoolealused on oma kodu kaotanud ka omaniku surma tõttu. Enamus neist loomadest ei ole kannatanud nälga või elanud tänavaelu. Nad on seltsivad ja soovivad väga elule uut võimalust.
Üks koer sattus meie hoole alla ka seetõttu, et omanik pidi raske südamega koerast loobuma. 7-aastase Robi eakas omanik oli halva tervise ja halveneva silmanägemise tõttu sunnitud oma lemmiku varjupaika tooma. Ta ei olnud enam võimeline looma eest hoolt kandma ja palus südamest, et leiaksime Robile uue ja hea kodu. Koer on äärmiselt heasüdamlik, seltsiv ja vahva perelemmik. Vahel kipub ta ka ülemeelikuks muutuma ja rõõmust üles hüppama, ta on jõulise kehaehitusega koer, mistõttu vajab ta kasvatamisel kindlat kätt ja tegusat omanikku. Kahjuks see koer päris igaühele ei sobi.
Valga varjupaiga koerte elamistingimused on küll head, kuid jalutajatest on suur puudus.
Valga loomade varjupaigas ei ole koerad ketis. Igal koeral on oma aedik, mille kohal on varikatus. Aedikus on kuut ja koerad saavad aedikus veidikenegi ringi joosta. Pikapeale jääb seda aga väheks ja iga koer soovib aeg-ajalt ka jalutada. Kahjuks on Valgas vähe vabatahtlikke, kes koertega jalutamas käiksid, samas koeri on hetkel väga palju. Kaks korda nädalas käivad meie juures ka puudega inimesed Tõrva Kodust, kes juhendaja abiga mõne koeraga jalutamas käivad. Meil on ka mõned regulaarsed käijad, kel on aja jooksul omad lemmikud välja kujunenud, kellega nad siis võimalusel jalutamas käivad. Aeg-ajalt satub meie juurde ka esmakordseid huvilisi, kelle kõik avasüli vastu võtame.
Valga varjupaik on tänulik igakülgse abi eest. Kui satud suvel perega Lõuna-Eestisse puhkama, külasta ka kodutuid loomi, tee head ning kingi nii endale kui ka koertele üks unustamatu päev. Jalutama võib minna külastusaegadel esmaspäevast reedeni 13.00 - 17.00 ja laupäeviti 11.00 - 16.00. Ka väljaspool külastusaegu on võimalik loomadega jalutama minna, kui oma tulekust eelnevalt teada anda.
Kõik Valga varjupaigas kodu ootavad koerad leiad SIIT.
