Hiinlasel, kes võttis omale varjupaigast teise ringi kuldse retriiveri, polnud õrna aimugi koera mineviku kohta. Ta märkas varjupaigas armsat retriiverit ja otsustas koerale uue võimaluse pakkuda. Ta armastas oma koera kogu südamest ja koer sai tema elu tähtsaks osaks. Terve perekond armastas neljakäpalist sõpra väga.

Ühel päeval aga märkas mees koera käitumises midagi kummalist. Mehe magamistoa ees oli värav, et koer ei pääseks öösel voodisse. Mees lootis, et koer jääb värava taha magama või leiab endale mõne muu sobiva magamiskoha, kuid selle asemel püsis koer terve öö valvel ja rahutu. Magama jäämise asemel seisis ta värava peal püsti ja vahtis ainiti oma omanikku.

Algul arvas mees, et koeral ei ole lihtsalt und. Ta proovis siis päeval koeraga rohkem tegeleda ja mängida, et koer õhtuks väsinud oleks, kuid hoolimata kõigist tema püüdlustest oli koer igal ööl ikkagi värava najal püsti ja jälgis omanikku.

Siis hakkas omanik juba muret tundma, et ehk on tema kuldsel retriiveril mõni tervisemure. Mees viis koera arstile, kuid arst kinnitas, et koer on täiesti terve. Veelgi rohkem segadusse sattunud omanik püüdis probleemile jälile jõuda ja külastas siis varjupaika, kus ta oli koera võtnud. Ta lootis, et ehk oskavad nemad mingit infot anda.

Viimaks selguski südantlõhestav tõde. Varjupaiga töötajad teadsid, et koer oli eelmise omaniku poolt hüljatud. Kui eelmise omaniku naine rasedaks jäi, kartis perekond, et koera jaoks ei jää enam piisavalt aega ja kohustused kasvavad üle pea, mistõttu otsustasid nad koerast loobuda.

Koer viidi varjupaika, kuid omanik ei suutnud temaga hüvasti jätta ja koera igatsevat pilku taluda, mistõttu jalutas ta koera juurest ära hetkel, mil koer magas. Kui koer üles ärkas oli ta võõras kohas ja täiesti üksinda. Tema omanik oli läinud. Igaveseks.

Kuuldes seda juttu, mõistis uus omanik, mida tema lemmik oli pidanud läbi elama. Ühest perekonnast ilma jäänud koeral oli raske inimesi taas usaldada. Koer kartis, et ta jääb ka uuest perest ilma, mistõttu keeldus ta öösiti magamast. Saades oma koerast aru, võttis omanik juba samal päeval magamistoa ukse ees olnud värava eest ja lubas koera endale kaissu. Ta lootis, et koos magamine aitab koeral inimesi uuesti usaldama õppida.