Suure karvase südamega kaisukaru


Suure karvase südamega kaisukaru
Foto: Wikimedia Commons

Briardi tuntakse tõu kodumaal ka kui Berger de Brie. Suurepärast lambakarjust teatakse Prantsusmaa maakülades juba sajandeid.

Arvatakse, et oma nime on ta saanud Brie provintsi järgi, kuid üks legend räägib veidi teist juttu. Vaatamata sellele, et briard on lambakarjus, suudab ta ka oma karja kaitsta. Tänapäeval kasutatakse teda sõjakoerana (saatjakoer, teatekoer ja päästekoer), politseikoerana ja ka pimedate saatjakoerana.
Paar aastat tagasi oli mul võimalus tutvustada Lemmiku lugejatele teist Prantsuse karjakoera – beauceroni, kes on tegelikult briardi sugulane. 

Esialgu ei tundu beauceron ja briard mitte sugugi sarnased olevat, sest üks on lühikarvaline, pigem saksa lamabkoera, dobermanni ja rotveileri moodi, teine on hoopis pikakarvaline, kaisukaru moodi. Kuid tegelikult on nad oma kehaehituselt üsnagi sarnased tõud. 

Briardi ongi kirjeldatud kui suurt kaisukaru, kelle suur süda on karvadega kaetud. Karvkate on üks briardide kaubamärke.

Kas briardidel on suur süda, sellele aitavad vastuse anda Tiina Haak ja tema tütar Annemai Haak ning Hele Värav. Meie kohtumisel on kaasas koguni neli koera: 2-aastane Calli (Calliope Badria's Darling, sündinud Tšehhis), 8-kuune Queeni (Aquene Avec La Force-De-Lours, sündinud Austrias), 9-kuune Tiidu (Dee-Dee Badria's Darling, sündinud Tšehhis) ning üks igati vahva 5-kuune poiss (ainus poisterahvas selles seltskonnas) Tannu (Ab Imo Pectore Artan, tema on pärit esimesest Eesti briardi-pesakonnast).

Briardi-pisiku maaletoojad

Tiina Haak on Eesti Prantsuse Lamba- ja Karjakaitsekoerte Tõuühingu juhatuse liige, talle kuulub kennel Ab Imo Pectore ja koertega on ta kokku puutunud juba lapsest saati. Esimene tõukoer sai eelmise aasta novembris 5-aastaseks ja see on saksa lambakoer. Esimene briard jõudis Haakide perre poolteist aastat hiljem. Tiina tegi saksa lambakoeraga trenni, kuid tema tütar soovis näitusekoera.

“Saksa lambakoer pole hea näitusekoer,” räägib Tiina. “Kuid soov oli saada hea näitusekoer, kes oleks siiski ka töökoer. Ühel kutsikatele mõeldud kuulekusvõistlustel kohtusime Hele Väravaga, kes oli seal briardikutsikaga ja sealt see armastus esimest pilgust alguse sai.” Ka Tiina tütar Anne-Mai oli ja on valikuga rahul. “Kui meie perre veel mõni koer tuleb, siis ainult briard,” naerab ta.

Haakide peres on viis koera: krants, saksa lambakoer ja kolm briardi. Siinkohal on hea ära küsida küsimus, mis puudutab briardide läbisaamist teiste tõugudega? “Pole probleemi,” kinnitab Tiina. “Kui ta on kutsikast peale koos teiste koertega kasvanud, siis probleeme ei ole.''

Ka Hele Värav on kokku puutunud koertega lapsest saati ja tema esimene tõukoer oli ida-euroopa lambakoer. Talle kuulub kennel Eye Candy. 2003. aastal tuli tema peresse esimene briard.
“Otsisin koera, kes oleks nii ilus kui tark,” muheleb Hele. “Ja olen kindel, et olen oma ideaalkoera leidnud.” Täna on Hele kodus neli briardi – isane ja kolm emast. 

Eestis on praegu kokku ca 16 briardi, mida pole ju sugugi palju. Neli koera on sündinud Eestis, ülejäänud koerad on sissetoodud Soomest, Tšehhist, Austriast ja Prantsusmaalt. Suurem osa briardidest elab Tartus või Tartu lähedal ja eks võiks öelda, et just Hele Värav on briardi-pisiku maaletooja siin Eestis. Hele pole küll esimene, kes briardi Eestisse tõi, sest enne tema toodud koera 2003a. astal siin juba elas üks isane koer, kes samuti elas Tartu kandis…

Kaubamärgiks pikk karv

Miks siiski nii lahedat koera Eestimaal sedavõrd vähe on? “Arvan, et karvahooldus hirmutab inimesed ära,” arvab Hele. “Koera tuleb järjekindlalt kammida. Iga nädalalõpp või üle ühe nädalalõpu tuleb koera põhjalikult kammida. Kui koer on must, siis ka pesta. Muidu on oht, et tekivad pusad ja hiljem on neist väga raske lahti saada.”

Briardide kaubamärgiks on pikk, lainjas karvastik. Värvidest esineb fawni, musta või halli. Kahte värvi korraga ei eelistata. Värvustest on keelatud valge ja chestnut. “Kuni kolmanda eluaastani võib briard oma värvitooni muuta, kas heledamaks või tumedamaks,” tõdeb Tiina. “Näiteks minu must koer võib muutuda tulevikus halliks.”

Briardidel on olemas nii pealiskarv kui ka aluskarv, kuid viimast on suhteliselt vähe. Kui koer peab pikemat aega väljas elama, siis võib muidugi ka aluskarv pikemaks kasvada. 

Hele rõhutab, et karvahooldus peab olema regulaarne. Koer vajab nii harjamist kui ka kammimist, et eraldada “surnud” ja lahtine karv. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele siis, kui on karvaajamisperiood, mis on õnneks siiski suhteliselt “kerge” võrreldes mõne teise tõuga.

Briardikutsikat peab hakkama varakult kammima, et ta sellega harjuks. Esialgu kasvõi kümme minutit päevas. Alustada tuleb jalgadest. Ka pesemisega peab koera varakult harjutama, rääkimata šampooni kasutamisest.

Lisaks lahedale karvastikule on briardidel ülilahe, pikk habe ja vuntsid, mis teevad ta vägagi ilmekaks koeraks. Ja annavad talle üsnagi inimliku mulje.

Briardi turjakõrgus on 58-69 cm. Tema luustik on raske ja jalad on suured ning tugevad.
Briardidel on kannused esijalgadel ja topeltkannused tagajalgadel nii nagu nt ka beauceronidel, osadel isenditel on ka esijalgadel topeltkannused – selline isend pidi eriti-briard olema. Tallinnas elab aga üks Daphne-nimeline briard, kelle tagajalgadel on kogunisti kolmed kannused!

Sõbralik ja lojaalne karjakoer

Iseloomult on briard sõbralik ja lojaalne, julge, kindlameelne, intelligentne, tasakaalukas ja ka suurepärane valvekoer, kusjuures ta ei haugu palju. Lisada võib veel intelligentsuse, rõõmsameelsuse ja elujõulisuse. Ta peab olema kartmatu ilma, et oleks kuri või agressiivne. “Mulle meeldib see, et ta mulle igale poole järgneb,” kinnitab Hele. “Nad otsivad minuga pidevalt kontakti ja järgnevad ka ilma rihma otsas olemata.” 

“Ja mulle on hingelähedane see, et kui briardiga tööd teha, siis saad aru, et koer töötabki ju sinu jaoks,” lisab Tiina.

Kuna nad pidid karja nii ajama kui ka kaitsma, siis on nad harjunud tihti ise otsustama. Seetõttu erinevad nad karjakaitsvatest või karjaajavatest tõugudest. Lisaks seegi, et karjaajavad tõud on väikesed, kiired ning karjakaitsvad suured ning rasked – briard on kõike seda kokku.
Karjatamisinstinkt lööb briardidel praegugi välja ja Hele toob näiteks kasvõi selle, kuidas briardid inimest ninaga müksavad, et teda “karjatada”.

“Ka jalutades armastavad nad joosta kahel pool inimese külgedel,” lisab Hele. Kuid Hele koerad teevad karjatamisega ka tööd. Hele töötab suures kogumiskeskuses, kuhu üle Eesti vasikaid kokku tuuakse.

“Vasikad on uues kohas ja veidi arad ning ehmunud, mistõttu on briardidest suur abi, et neid näiteks jooma suunata ja joomast ära tuua,” räägib Hele.

Tiinal karjatamiskogemust koertega pole, kuid Tiina rõhutab karjavalvamist või lihtsalt valvamist, sest oma peret valvab briard meeleldi ja mõnikord valvab isegi liiga palju.

Võõraste suhtes ettevaatlikud

Võõraste inimeste suhtes võivad briardid olla eelarvamustega – uusi tutvusi tuleb luua nii, kuidas koerale sobilikum on, see kehtib ka uue mööbli ning laste kohta. Oluline on see, et uued kontaktid sünniksid rahus ja sõpruses. Nad peavad aru saama, et uus asi on hea ja pole põhjust muretsemiseks. Saan minagi aru, et pigem tuleb briard ise sõprust sõlmima ja minu pakutud sõprus ei lähe kohe mitte sugugi kaubaks, kuigi olen ma kohtumisel ju ainult parimate soovidega.

Briardide puhul tuleb oluliseks pidada sedagi, et neid tuleb tutvustada erinevate inimestega ja situatsioonidega. Sotsialiseerimine väga varasest east alates on vältimatu. Nendega peab sagedasti väljas käima ja palju võõraid kohti avastama, siis saab temast väga hea koer. Lemmikloomapoed, linnapargid jne on head kohad, kust sotsialiseerimist alustada.

Briardidel on suurepärane mälu. Kui kunagi on midagi selgeks saadud (nii head kui ka halba), siis püsib see tal kaua meeles. Arvestada tuleb sellega, et nad võivad mõnikord ka ise otsustada, sest on nad ju ikkagi olnud ka karjakaitsjad. Kuid, kui sul on lambakari, kus on 700 isendit, siis piisab vaid 2-3 briardist, sest nad on väga aktiivsed ja tublid. Päevas jaksavad nad joosta 80 km ja rohkemgi veel.

Sobib aktiivsele inimesele

Briardi kasvatamise juurde kuulub ka treeningutel käimine. Tiina harrastab agilityd, kuid sobivad ka kutsikakoolitus, sõnakuulelikkus-koolitus ja kuulekuskoolitus. Seetõttu tuleb arvestada, et hea briardi omanik on ka ise väga aktiivne inimene, kes viitsib ja jaksab koeraga tegeleda. Ja hea omanik peab olema konkreetne inimene, kes suudab koera hallata.

“Kuna briard on oma omanikuga väga kontaktne, siis on teda agility-rajal väga lihtne juhtida,” lisab Tiina.“Briard saab õpetatava suhteliselt kergelt selgeks,” tõdeb Hele, “seetõttu tuleb ka valesti õpetamist vältida, sest ka see võib väga ruttu kinnistuda.''

Kas briard on ühe peremehe või terve pere koer? “Raudselt terve pere koer,” on Tiina kindel. “Tema jaoks on perekond kari.”

Õue- või toakoer? “Eks ta tahab ikka koos inimesega olla,” kinnitab Hele. “Kui teda aeda üksinda jätta, siis ega ta seal kaua aega olla ei taha ja nad tulevad kontrollima, mida inimene toas teeb ja kas ta on ikka olemas.”

Hea tervisega koer

Tiina ja Hele kinnitavad, et briard on terve tõug. Nii nagu suurte koertega ikka, võib ka briardidel probleeme olla puusadega. Ka silmi kontrollitakse, briardide “kanapimedust” kontrollitakse suisa DNA-testiga ja õnneks kinnitab loomaarst Ülle Kell, et briardide “kanapimeduse” vastu on ka ravi olemas.
Eestis on briarde vähe, mistõttu on ka kutsikaid vähe. Seetõttu tasub kutsikaid otsida Soomest, Tšehhist, Saksamaalt ja tõu kodumaalt Prantsusmaalt.

Kuulsaid ja tuntuid briarde

Telesarjad:
“Get Smart” – Agent K-13 Fang (kehastas briardi-segu Red)
“Married… with Children” – Buck (kehastas briard Michael)
“Dharma ja Greg” – Stinky (kehastas briardi-segu Chewy)
“Addams Family” – Them (kehastas briardi-segu Nayhem)

Filmid:
“Top Dog” – Reno
“Dennis the Menace” - Rosie

Veidi tõu ajaloost
Briard on väga vana tõug. Räägitakse, et ta tuli Prantsusmaale koos sisserändajatega Idast, ja seda juba keskajal. 

Üks legend 14. sajandist räägib sellest, kuidas ühest briardi moodi koerast sai tõeline kangelane. Aubry de Montdidier oli koera peremees, kes jõhkralt tapeti. Koer jälitas mõrvarit seni, kuni ta kätte sai ja kuningas lubas pidada duelli koera ja mõrvari vahel. Duelli võitis koer.Toona tunti seda lambakoera kui Aubry’ koer, siis siit tuleb tänapäevane de Brie, mis häädub ju peaaegu nagu d’Aubry.
Napoleon jumaldas seda koera, tal oli koguni kaks seda tüüpi koera. USA president Thomas Jefferson tõi tõu üsna varakult ka USAsse. Kõige esimesel prantsuse koertenäitusel Pariisis 1863 oli briardi juba näha.
Tõustandard avaldati 1897 ja prantsuse briardide tõuühing loodi 1909. 1928 rajati USA briardide klubi. Suurbritanniasse jõudis tõug alles 1960ndatel aastatel, kuid sai seal üsna ruttu populaarseks.
Suurbritanniasse tuli esimene koer Iirimaalt 1966. aastal ja Prantsusmaalt imporditi esimene alles 1969. aastal. Esimene pesakond sündis Suurbritannias 1969. aasta märtsis. Esimest briardi näidati Inglismaal näitusel aastal 1967 ja 1969. aastal jõudis kaks briardi ka kuulsale Crufts-näitusele.
1973. aastal loodi Briti briardi klubi.