Taksist bernhardiinini: kuidas huntide järeltulijad välimuse poolest sedavõrd erinevad?


Lemmiklooma spa
BernhardiinFoto: Ilmar Saabas

Et koerte esivanemateks olid hundid, teame me juba ammu. Samas eksisteerib kaasaegses maailmas üle 500 tunnustatud koeratõu, mis välimuse poolest totaalselt erinevad.

Teadlaste hinnangul on peamine põhjus üks: inimene! Just meie oleme aretuse teel andnud erinevatele tõugudele neile omase välimuse ja iseloomujooned, sageli omakasust lähtuvalt.

Karolinska Instituudi Solna laboratooriumi geneetiku Peter Savolaineni sõnul ei ole teadlased siiani üksmeelele jõudnud küsimuses, millal ja kust maailm alguse sai. Koerte eelkäijad hundid aga pärinevad ilmselt Kagu-Aasia piikonnast, kus inimesed esimesena hakkasid vahet tegema agressiivsetel ja sotsiaalsematel huntidel ning vähem kiskjalikke jooni ilmutanud isenditest kujunesid inimesele saatjad tänu sellele, et nood julgesid toidu saamiseks inimeste poole pöörduda. Umbes kümne inimpõlve vältel kujunes välja hundiliik, kellele oli omane inimestega koostööd teha.

Aja möödudes avastasid inimesed koertes jooni, mis teenisid üht või teist eesmärki paremini - mõned hundilaadsed sobisid oma omadustelt jahti pidama, teised valvasid vara. Ameerika Ühendriikide inimgenoomi uurija Elaine Ostrander rõhutab siiski, et vaatamata erisustele välimuses on koeratõugudel geneetiliselt rohkem ühisosa: kromosoome on kõigil sama arv ning ka nende järjestus on sama. Geneetiliselt on kilo kaaluva chihuahua ja hiiglsest Iiri hundikoera vahe õige väike.

Seotud lood:

Tänapäevane tõuaretus on kõrgem mäng, kus valitakse hoolikalt geene nii, et inimene vastavalt oma maitsele ja vajadusele saaks otsustada kõige sobivama tõu kasuks. Paraku toob see kaasa ka tõugudele iseloomulikud nõrkused. Nii on mäkrade küttimiseks aretatud taksid küll sobivalt pika kere ja tugevate lühikeste esikäppadega, et urujahti pidada, kuid nende iseloomulik ebapropoertsionaalne kehakuju kipub tihti kaasa tooma selgrooprobleeme, teinekord lisanduvad ka kilpnäärmehädad ja ülekaalulisus.

Brittide au ja uhkuse inglise buldogi geenidega on aastate jooksul manipuleeritud sedavõrd, et puusadüsplaasia on nende hulgas levinud probleem. Sama murega seisavad silmitsi ka Saksa lambakoerte omanikud, kuid buldogite spetsiifiline koonukuju on lisaks ka hingamisteede haiguste allikaks.

Tervislik seisukord ei erine mitte ainult tõugude vaid ka karvatooni kaupa. Näiteks leidis hiljuti Sidney Ülikoolis läbi viidud uuring, et šokolaadikarva labradori retriiverid elavad oma heledatest või mustadest liigikaaslastest keskmiselt poolteist aastat vähem. Seega on inimese kapriisid oma maitse-eelistuste kujundamisel nii mõnelgi korral huntide järglastele karuteene osutanud.

Allikas: El Español