TASUB TEADA: kirjad toidukotil – mida need tähendavad


Koertel on ükskõik, mis värvi nende toit on, sest erinevad värvained toiteväärtust ei lisa.
Koertel on ükskõik, mis värvi nende toit on, sest erinevad värvained toiteväärtust ei lisa.Foto: Shutterstock

Koeraomanikud jagunevad laias laastus kahte leeri – need, kes eelistavad koeri toita kodus valmistatud toiduga, ning need, kelle koerad söövad valmistoitu, olgu selleks siis kuivtoit või konserv.

Kumba söötmismeetodit eelistada, on koeraomaniku enda otsustada. Kes süveneb kodus valmistatava toidu põnevasse (ja sageli eriarvamustel olevate koolkondadega) maailma, kes eelistab kasutada kuivtoitu ja/või konserve ning kes neid toitmisviise kombineerib. Kliinikutes ja lemmikloomapoodides müüdavates kuivtoitudes ja konservides peaksid toitained olema looma suurusest, vanusest ja aktiivsusest lähtuvalt juba õigesti doseeritud, kodutoidu valmistamisel peab õiged ained vajalikus koguses lisama toidu valmistaja.

Kodutoit pole inimese toidujäägid

Kodutoidu all ei peeta kindlasti silmas koera söötmist inimese toidulaualt ülejäänud toidujääkidega, vaid spetsiaalselt koerale mõeldes koostatud tasakaalustatud toiduportsu. Siingi on arvamusi erinevaid – mõni eelistab keeta-küpsetada, mõni teine jälle eriti looduslikku lähenemist ehk toore lihakraamiga söötmist (toortoitmist – huvilistel tasub ingliskeelsesse internetiotsingusse panna otsingusõnaks raw pray model või BARF).

Nii kodutoidu kui ka kuivtoidu kasutajad võiksid aga teada, millist rolli mingi toitaine koera organismis mängib – vaid nii on võimalik tagada, et lemmiklooma söök sisaldaks just tema elustiili jaoks vajalikus koguses vajalikke aineid.

Seotud lood:

Toitained jagunevad energiat tootvateks ja mittetootvateks. Energiat toodavad valgud, rasvad ja süsivesikud. Energiat mittetootvad toitained on vitamiinid, mineraalid ja vesi. Igal toitainel on koera organismis täita oma oluline roll.

Kõige rohkem energiat leidub rasvas, millest saadud energiat talletab keha pikaajaliselt. Lühiajalist energiat annavad süsivesikud – tõsi, kui neid on liiga palju, muudab organism nad rasvaks ning paneb halvemateks aegadeks tallele. Valkudel lasub tähtis ülesanne tagada koera organismis kudede ehitamine. Erinevalt rasvast ei suuda koera organism seda talletada. Valgu puhul on oluline tema kvaliteet – bioloogiline väärtus –, mis erinevatel valguallikatel võib olla äärmiselt erinev.

Oska lugeda toidukoti teavet

Toidukotil oleva info lugemise esimeseks rusikareegliks on pidada meeles, et selle koostisesse kuuluvad toiduained või nende grupid märgitakse etiketil kahanevas järjekorras ning oluliseks toidu kvaliteedi indikaatoriks on see, mis on toidu tähtsaim valguallikas.

Seega tuleks esmalt vaadata koostise nimekirjas esimesena toodud valgu allikat – see võib olla nii loomne (näiteks loomaliha) kui ka taimne (näiteks nisu või mais). Tähelepanu tasub pöörata ka erinevate loomsete ja taimsete valguallikate koguhulgale (näide kotil olevast loendist: loomaliha, täisteranisu, lihasaadused, nisukliid, nisujahu, mais, nisugluteen) – esimese ja kolmanda positsiooni lihavalgud on koguhulgas tõenäoliselt väiksemad kui teisel, neljandal, viiendal ja kuuendal asuvate taimsete valkude koguhulk.

Üldjuhul soovitatakse eelistada toite, kus on nimeliselt välja toodud kasutatud liha tüüp (kana/lammas/kalkun vm, kana/lamba/kalkuni lihajahu), mitte lihtsalt „liha ja loomsed saadused” või veel halvemal juhul „loomsed kõrvalsaadused”. On koolkondi, mis leiavad, et koerale ei võiks sööta taimse valgu põhiseid kuivtoite – eriti rõhutatakse sojajahu sobimatust. Fakt on see, et kvaliteetse valgu kasutamine muudab kuivtoidu kallimaks ning enamikul odavamatest kuivtoitudest on lihavalgu osakaal marginaalne.

Nii kodutoidu kui ka kuivtoidu kasutajad võiksid teada, millist osa mingi toitaine koera organismis mängib. Foto: Shutterstock

Väldi umbmääraseid nimetusi

Nagu ka valgu puhul, peaks rasvaallikas (sh õlid) olema toodud välja nimelised ning vältida tuleks umbmääraseid nimetusi nagu „linnurasv (poultry fat)”. Samuti soovitavad mitmed allikad vältida mineraalseid õlisid.

Süsivesikute allikateks võivad olla teraviljad (Eestis müügil olevates toitudes on levinumad riis, nisu, mais) või muud allikad (näiteks kartul, maguskartul või herned). Eeldusel, et süsivesiku toore on õigesti ette valmistatud (peenestatud ja kuumtöödeldud), on see koerale omastatav ja energiaallikana igati väärtuslik.

Kaks kõige tähtsamat mineraali koeratoidus on kaltsium ja fosfor. Mineraalid on nii-öelda karkassi ehituselemendid ehk just neist moodustuvad koera luustik ja hambad. Kindlasti tuleb meeles pidada, et mineraalidega ei tohiks liialdada ning seda eriti suurt tõugu koerte puhul, kellele vanast harjumusest soovitatakse mõnikord ikka veel kaltsiumit juurde sööta. Liigne kaltsium ladestub luu kasvuplaati ning põhjustab selle liigvarase sulgumise. See omakorda võib põhjustada luustiku väärarengut ja luukõhrepõletikku (osteokondroosi). Kaltsiumipuudus ohustab pigem kodutoiduga toidetavaid koeri, seda eriti siis, kui toidus pole kaltsiumi/fosfori osakaal tasakaalus, vaid sisaldab liiga palju fosforit (näiteks liha ja rupskeid).

Nähes koera toidupakendil sõnu „tuhk” või „tuhasisaldus” (põletusjääk), ei tasu kohkuda – need näitavad toidus olevate mineraalainete koguhulka ning just nende järgi saab otsustada, kas toit on valmistatud hea või halva kvaliteediga toorainest. Mida suurem on põletusjääk, seda vähemkvaliteetsed on olnud toidu valmistamiseks kasutatud toorained.

Värv ei lisa toiteväärtust

Kindlasti tasub meeles pidada seda, et palju erinevaid värvilisi graanuleid sisaldavad kuivtoidud ei ole midagi muud kui vaid koeraomaniku emotsioonidel mängimine. Koertel on ükskõik, mis värvi nende toit on ning erinevate (kunstlike) värvainete lisamine ei anna toiteväärtusele midagi juurde. Eriti ettevaatlik tasuks olla tundlikuma seedimisega koerte omanikel, sest toidu värvimiseks kasutatavad lisaained võivad tekitada allergilisi reaktsioone.

Kuid kõige-kõige olulisem on toidu valimisel jälgida koera ning tema keha (nahk, karv, seedimine) reaktsioone. Kui koera karvkate on tuhm või ta ajab palju karva, on hakanud juurde võtma või liigselt kõhnuma, kratsib ennast pidevalt või on tema väljaheite kogus suur või stabiilselt pehmevõitu, on tõenäoliselt aeg valida proovimiseks mõni teine toit.

Halb toitumine võib muuta ka koera käitumist – koer võib olla tavapärasest pahuram või loid. Toitu vahetades tuleb aga meeles pidada, et muutused ei toimu üleöö – nende nägemiseks läheb aega vähemalt paar-kolm nädalat.

Kõige odavam ei ole alati kõige parem, nagu ei pruugi seda olla ka kõige kallim. Terve talupojamõistus on ka oma koera toidusedeli valimisel üks parimaid töövahendeid.