Kui otsus koera võtmiseks on tehtud, tabab enamust kutsikavõtjatest nn. „kutsikapalavik" - soov võimalikult kiiresti uus perelemmik leida. Kuulutusteportaalid ja -lehed ning sotsiaalmeedia on kutsikate müügikuulutusi paksult täis ning nendes orienteerumine tundub alguses raske. Kuulutusi illustreerivad armsad pildid tunduvad kõik just täpselt need õiged.
Tegelikult tuleks kuulutuste läbivaatamisel lähtuda eelkõige kainest mõistusest ning teha veidi ka taustauuringuid. Sobiva pesakonna ja kasvataja valikusse tasub hoolt ja aega investeerida, sest uus pereliige võetakse aastateks. Kui koer võtta esimesest ettejuhtuvast kohast ja/või kõige soodsama hinnaga, võib aastatepikkuse rõõmu asemel ees oodata palju muret, raskusi koera kasvatamisel või suuri veterinaariarveid.
Tõsi - koer ei ole tehases valmistatud ese ning Emake Loodus võib mõnikord vingerpussi mängida - kahjuks võib ka kõige hoolikamalt planeeritud vanematekombinatsioonist või kõige suurema hoolega üleskasvatatud kutsikast kasvada ootustele mittevastav koer. Kui aga kutsikaostja on juba ostes võtnud riski, teades, et stardipositsioon pole parim võimalikest, on halb lõpptulemus oluliselt tõenäolisem.
Hoidu kutsikavabrikutest
Kutsikavabrikandiks nimetatakse inimest, kes „toodab" palju pesakondi ning kelle koerad elavad ebasobivates oludes. „Aretuses" kasutatavate koerte tervist ei kontrollita, nad ei ole saanud vajalikke ussikuure ning ei pruugi olla vaktsineeritud. Emast koera paaritataksel igal jooksuajal, andmata talle võimalust pärast pesakonda taastuda. Kutsikad on halva (või lausa puuduva) hoolduse, kehva söögi ning ussikuuride puudumise tõttu nõrgad ning nende immuunsüsteem ei suuda uute väliste teguritega (olgu selleks siis uus kodu või jalutuskäik õues) kohaneda. Halvimal juhul haigestuvad nad uude koju jõudes ning nende elu ei aita enam päästa ka parim võimalik veterinaarabi.
Kutsikas tuuakse ostja elu „mugavamaks tegemiseks" kuskile parkimisplatsile. „Mugavam elu" tähendab tegelikult seda, ostjal puudub võimalus tutvuda kutsika ema ning pesakonnakaaslaste ja nende pidamistingimustega (mis võiksid potentsiaalse ostja eemale peletada). Hind on tõenäoliselt soodsam, kui korralikult kasvatajalt ostetud kutsikal, kuid see on saavutatud koerte heaolu arvelt kokku hoides. Pole harv, kui saadud hinnavõit kulutatakse hiljem veterinaarkliinikus kutsika elule turgutamisele.
Mõnikord ostetakse selliseid kehvades oludes olevaid kutsikaid haletsusest. Samas tasuks hetkeks peatuda ja järele mõelda - „päästes" ühe kutsika annad kutsikavabrikule tegelikult hoogu juurde, sest oled andnud tegevuseks lisaraha ning teinud ruumi uuele toodangule. Kui ei ole ostjaid, jääb ka müüjaid vähemaks.
Infot tõukoerte kasvatajate kohta leiad Eesti Kennelliidu ning erinevate tõuorganisatsioonide kodulehtedelt. Sealt leiad ka teavet, millele koera ostmisel tähelepanu pöörata. Juhul, kui kodutööd tahta veel põhjalikumalt teha (see kehtib küll vaid tõukoera ostmisel), võib tutvuda EKL online-registriga, kus lisaks koerte sugupuudele on kirjas info vanemate ja vanavanemate terviseuuringute, näituse- ja koolitustulemused.
Ära unusta sõlmida ostu-müügi lepingut
Ostes koera või kutsika, sõlmi alati selle kohta müüjaga kirjalik leping, mille allkirjastavad mõlemad osapooled. Leping ei pea olema pikk - peamine on, et kirja saaks põhiinfo koera kohta (sugu, võimalusel tõug, märgistuse number), koera hind ning ostja ja müüja kontaktandmed. Tõukoera puhul kontrolli, et saad kaasa kogu vajaliku dokumentatsiooni: lisaks lepingule ka kutsika tõutunnistuse ja vaktsineerimispassi. Enamasti annavad kasvatajad kaasa ka kasvatamisjuhendi, mis sisaldab andmeid kutsika ja tema sugulaste kohta ning näpunäiteid kutsika õpetamiseks ning kasvatamiseks.
Ning lõpetuseks vanarahva tarkus, mis ka kutsikaostul paika peab - kui asi kõlab liialt ilusana, siis tõenäoliselt on kuskil „konks sees". Tasuta lõunaid ei ole.
