Noored koerad ja kutsikad, kellel pole veel halbu kogemusi lähenevad inimestele enamasti usaldavalt ja sõbralikult. Eriti kipuvad nad muidugi kiinduma oma omanikku ja tema ülejäänud perekonda. Koerad ootavad pererahvast koju ja rõõmustavad seejuures ülevoolavalt. Koeri rõõmustab pääsemine jalutuskäigule, maitsev õhtusöök ja mängud pererahvaga. Kuigi koerad on oma inimeste suhtes negatiivsete eelarvamuseta, õpivad nad siiski kogemustest – nii negatiivsetest kui ka positiivsetest. 

Koerte tunnetuse alastest uurimistöödest on teada koerte kaasasündinud omadus järgida inimeste osutamisžeste. See tähendab, et kui näiteks osutate sõrmega mahakukkunud toidupalale, siis saavad koerad ilma eelneva õpetamiseta aru, et soovite neid toidu leidmisel aidata. Oskus, mida pole vaja treenida, vaid mis on koertel välja arenenud pikaaegse evolutsiooni vältel.

Kyoto teadlased tahtsid aga teada, kas koerad lähevad osutatud koha juurde „automaatselt“ või sõltub see osutaja varasemast ausast või ebaausast käitumisest, mille tunnistajateks koerad on olnud. 

Katse nägi välja järgmine. Põrandale pandi kõrvuti kaks topsi, millest ühes oli toit ja teine oli tühi. Kõigepealt osutas katse läbiviija topsile, mille all oli peidus toit. Koer jooksis osutatud topsi juurde ja sõi maiuse ära. Järgnevas faasis näidati koerale mõlema topsi sisu, kuid hiljem osutas sama testija tühjale topsile innustades koera valima just seda topsi. Koerad jooksid lootusrikkalt tühja topsi juurde ja pidid pettuma. Katse kolmandas faasis üritas sama inimene koertele näidata topsi, kus nüüd tõepoolest toit sees oli. Kuid selgus, et enamus koeri ignoreeris osutamist. Nad olid aru saanud, et ebaausa inimesega ei ole mõtet koostööd teha.

Need tulemused näitavad, et koerad ei ole mitte lihtsalt osavad inimeste osutamisžestide mõistmisel, vaid nad suudavad teha ka järeldusi žesti kasutaja usaldusväärsuse kohta. Seoses eelnevalt kogetud „valetamisega“ suudavad nad kohandada oma edasist käitumist.
Töö peamine autor Akiko Takaoka ütleb BBC-le antud intervjuus: “Koerad on sotsiaalselt intelligentsemad kui varem arvati. Tõenäoliselt on selline sotsiaalne tarkus tekkinud selektiivselt seoses koerte ja inimeste pika kooseksisteerimise ajalooga”. Ehk siis koertele on alati kasulik olnud välja selgitada oma lähikonnas elavate inimeste iseloomuomadusi. Kiirete õppijatena kasutavad nad saadud informatsiooni, et ennustada, mida teatud inimestest oodata on ja kohandavad oma käitumist vastavalt sellele.
Niisiis, ärge petke koeri, kellega soovite usalduslikku suhet ja koostööd teha. Ja kui käitute ebausaldusväärselt, ärge imestage kui koerad teie käske ignoreerivad.

Allikad: Akiko Takaoka, Tomomi Maeda, Yusuke Hori & Kazuo Fujita (2015) Do dogs follow behavioral cues from an unreliable human? Animal Cognition 18, 475–483, DOI 10.1007/s10071-014-0816-2
Brian Hare ja Vanessa Woods “Geniaalsed koerad. Milles avaldub koerte tarkus”. Kirjastus Tänapäev 2014.
http://www.bbc.com/earth/story/20150220-dogs-know-if-youre-untrustworthy