Suvi on koerasportlaste jaoks alati tihe. Ei möödu nädalavahetustki, kus ei oleks võistluseid, seminare või muud olulist. Ka möödunud suvekuudel toimus lisaks väiksematele võistlustele ka mitmeid maailmatasemel võistluseid, kus eestlased silmapaistvalt esinesid.

21.-24. juunil toimusid Hollandis Ermelos FCI sõnakuulelikkuse (SK) maailmameistrivõistlused, kus osales kokku lausa 112 koera 21 erinevast riigist.

Eesti koerasportlane ja auväärne koerasporditreener Anne Tammiksalu tegi koos oma 4-aastase bordercollie Tending Bonfire'ga (Iti) tihedas konkurentsis soorituse, mis pani kõik asjaarmastajad rõõmust hõiskama. Hoides Eesti koeraspordi lippu kõrgel, tõi ta koju auväärse 2. koha!

See on esimene kord, kus Eesti sportlane saavutab FCI SK MM-il individuaalse medali.

Mis on sõnakuulelikkus ehk SK ja kellega seda harrastada saab?

SK on rahvusvaheline koeraspordiala, mida saab harrastada iga koeraga. Selle eesmärgiks on õpetada koerale meeldivat käitumist ja sõnakuulelikkust ning samas koeraomanikule õiget ja asjalikku suhtlemist koeraga. SK koolituses on eriline tähelepanu pööratud just koerajuhi ja koera vahelisele kontaktile ning koera soovile alluda käskudele ka siis, kui ta on ilma rihmata ning koerajuhist eemal. Sõnakuulelikkuse trenn ei eelda seda, et pead tingimata ka võistlema minema, võid seda võtta ka kui positiivset ajaveetmisvõimalust oma lemmikloomaga.

SK võistluste eesmärgiks on kontrollida koolituse tulemust ehk koera ja koerajuhi vahelist koostööd, samuti koerale õpetatud käitumise taset. Võistlustest võivad osa võtta kõik koerad, kes on vähemalt 10-kuused, ainus tingimus on, et võistlev koer peab olema nõuete kohaselt vaktsineeritud ning märgistatud (tätoveering või kiip). Tõutud koerad võivad osaleda võrdväärselt tõutunnistusega koertega, v.a Eesti meistrivõistlused ja rahvusvahelised võistlused.

SK võistlustel eristatakse nelja raskusastet, nimelt algklass, SK1, SK2 ja SK3 ehk rahvusvaheline klass. Kergeimas ehk algklassis võistlemiseks peab koer oskama kõrval kõndida, lamada, istuda, seista, juurde tulla, paigal püsida ning ületada turjakõrgust barjääri.

Kõrgemates klassides lisanduvad raskemad elemendid, nt koera distantsilt koonustega märgistatud ruutu saatmine, koerajuhi lõhnaga eseme ära tundmine, apport nii ilma tõket ületamata kui hüppega üle tõkke, kaugjuhtimine (st asendivahetused distantsilt), juurdekutsumine seismise ja lamamise peatustega, liikumise pealt seisma ja istuma jäämine jmt.