”Koera puudutamiseks tuleb alati omanikult luba küsida.
Suurekasvulise või ketis oleva koera kuuti ei lähe enda tervise huvides ju mitte keegi. Sama reegel peaks kehtima ka pisikese sülekoera puhul. Kott on tema turvapaik, see on tema pesa. Ta ei saa sealt kuhugi põgeneda, et käe eest eemale põigelda ja enda kaitsmiseks võib ta ka hammustada. Väikesed koerad ei ole agressiivsemad kui suured koerad.
Paljud väikesekasvuliste koerte omanikud võtavad neid sageli sülle ja seega justkui annavad koerale vale signaali, et maailm on ohtlik. Väikesekasvulistele koertele tihtilugu meeldib süles olla, nad naudivad seda. Sülle võetakse neid erinevate põhjuste pärast ja kui sul ei ole varem sülekoera olnud, ei pruugigi neid põhjuseid alati mõista. Probleemid tekivad ka siis, kui neid sülle ei võeta, nii jäävad nad neile vajaliku helluse ja tähelepanuta. Väikesekasvuliste koeraomanike suurim hirm on suuremate koerte rünnak ja neil tuleb selleks, rohkem kui seda arvatakse, ka valmis olla. Koera süllevõtmine on kiireim võimalus oma koera päästa. Süllevõtmist või rihmast üles või eemale tõmbamist, tehakse ka suuremakasvuliste koerte omavaheliste kisklemiste korral.
Oluline põhjus, miks meie kliimas väikeseid koeri sülle võetakse, on ilm. Väikesed koerad on maapinnale ligemal kui suured koerad, nad saavad tugeva vihma korral märjaks ja poriseks. Nad ei saa läbida sügavamaid poriloike. Ka teatud tüüpi maastikke on neil raske läbida, näiteks rohtu kasvanud niitu killustikku, kerget liiva, väga kivist maastikku, männiokkalist pinnast ning ka ohakaid ja muud, mis ei ole suurele koerale nii vaevarikas. Külm ilm või suur suvekuumus võib väikestele koertele teatud piiri ületamisel koguni ohtlik olla.
Sülle tuleb koera võtta ka väga rahvarohketes kohtades, sest inimesed ei pruugi pisikest karvakera maapinnal üldse märgata. Ka väikest koera tuleb sotsialiseerida ja aidata tal sobiva suuruse ja karakteriga mängukaaslasi leida, kuid süllevõtmist ei saa ka valeks pidada.
LOE VEEL | Kuidas oma koeraga kohvikus käituda?
Väikesekasvulisi koeri riietatakse ja seetõttu on arvamus neist naeruväärne või koguni negatiivne.
Koerte riietamine meie kliimas on viimasel kümnel aastal saanud heakskiidu lisaks koeraomanikele ka loomaarstide poolt. Seega ei ole ka sülekoerte riietamine enam rumaluse ja eputamise märgiks, vaid elementaarseks vajaduseks, mis pikendab koera jalutuskäigu aega ja annab võimaluse pea iga ilmaga õue minna.