Igal loomaomanikul on rääkida oma lugu, kuidas lemmikloom tema ellu tuli. Need lood on alati erilised ja sageli vahvate seikadega vürtsitatud. Mai-Liisi ja Bella tee ristus alles mitu aastat peale seda, kui Mai-Liisil üldse koeravõtu mõte peas idanema hakkas. Mõtte aga pani idanema Portugalis loomapoe aknal nähtud beagle’i tõugu kutsikas, kes otsekohe Mai-Liisi südame võitis. Aga tollal, aastal 2012 ei teadnud Mai-Liis enda sõnul beagle’ist kui tõust veel mitte midagi. “Õnneks suutsin koeravõtu mõtte esialgu maha matta ja mitte hakata kutsikat Portugalist kaasa transportima,” mõtiskleb Mai-Liis.

Möödus kaks aastat. Mai-Liis oli vahepeal oma elu ümber korraldanud ja Eestisse tagasi tulnud. Kuid ehk oli Portugalis nähtud kutsikas tema südamesse piisavalt tugeva käpajälje vajutanud, et elukaaslane otsustas Mai-Liisile üllatuse teha ja kinkida just beagle’i tõugu kutsika — sarnase sellele, kes Portugali loomapoe aknal Mai-Liisi ära võlus. “Käisime ühte pesakonda vaatamas ja sama päeva õhtul tõimegi kutsika koju kaasa. Ma ei usu juhustesse ja tean, et pesakonna viimane, teistest poole väiksem, oligi mulle mõeldud,” usub Mai-Liis.

Tõenäoliselt arvab ka Bella nii, sest nüüd on nii Bella kui Mai-Liis teineteisele lausa südame külge kasvanud. 20. juunil sai Bella - koer, keda paljudest teistest oma tõu esindajatest eristab kaardus, valge tutiga saba, juba aastaseks.

Küsimusele, mis tunne on energilise beagle’iga sammu pidada, vastab Mai-Liis kõhklemata: “Keeruline on välja tuua, mis Bella juures meeldib või mitte, sest ilma beagle’ile omase oleku ja iseloomuta ei oleks ta enam tema ise. Vahel kipub Bella küll veidi põikpäine olema ja tema tähelepanu saamiseks on vaja pingutada. Samas õige snäkiga saan ma oma tahtmise üsna kiirelt. Maks on meie majas võluri eest.”
Kui maiust anda, on võimalik Bellale isegi sokid jalga panna

Suur kaisuloom

Bella, kelle lemmik magamisasend on Mai-Liisi sõnul grillkana-poos, ainult voodis magakski, kui pererahvas sellega alati nõus oleks. Bella vajab väga lähedust, mistõttu tema meelispaik peale voodi on perenaise süli ning iial ei ütle ta ära ka kaisutamisest. Mai-Liisi sõnul ei jää Bella oma pereliikmetest kunagi sammugi maha. “Ilmselt tuleb see kaasas kõndimine sellest, et jahil käiakse ju ikka karjaga ning Beagle on aretatud jänestele jahti pidama. Bella jahimehe instinkt lööb vahel välja ka tänaval, kui mitme pereliikmega jalutama minnakse. Kui üks jalutajatest näiteks korraks poodi läheb, hakkab Bella haukuma, sest ta ei saa olla rahulikult, kui "kari" on laiali.”



Nii näebki välja Bella grillkana-poos

Bella, kes tänaval oma lõhnatundlikku nina mööda muru tõmbab või aialippide vahele topib, on nagu kohalik Kalamaja kuulsus. Mai-Liis räägib pikalt sellest, kui palju on ta uusi tuttavaid saanud, ja seda tänu Bellale, kellest on raske niisama mööda jalutada tema poole kordagi pilku heitmata.

Möödakäijate pilkude osaliseks saab Bella eriti siis, kui ta jalutuskäikudele võtab kaasa ka oma ära näritud kaisukaru, mida ta kohusetundlikult kuni jalutuskäigu lõpuni tassib. Bella on nagu ühele komöödianäitlejale kohane, peaaegu alati suhtlemisvalmis, keerutab ennast rihma otsas ja liputab saba. Miks peaagu? Sest, et eks Bellalgi ole oma hirmud. Mai-Liis tunnistab, et õues kardab Bella prügi- ja kilekotte, mida tuul õhus lennutab. “Veel häirivad teda joodikud, vanad naised ja muruniidukid.”

Samapalju kui on Bellas on vajadust armastuse ja hoolivuse järele, on ta justkui vastutasuks valmis välja andma meeletult energiat. “Ta on ta väga seltsiv, kõnnib pererahva kannul, on valmis igasse tuppa järgi tulema ja kohe kindlasti ei meeldi talle see, kui teda üksi jäetakse. Kui Bella piisavalt tähelepanu ei saa, on tal varuks oma trikid. Näiteks on tal komme varastada riideesemeid, kuid ka sokid või jalanõud võib Bella lihtsalt minema viia. Tegelikult oskab ta ka üksi olla, aga kõigepealt ta siiski katsetab, kas ulgumine/haukumine toob kellegi ust avama või mitte,” sõnab Mai-Liis.

Oot, mis mõttes sa mind üksinda koju jätad!?

Ehkki Bella vastu on raske karm olla, eriti siis, kui ta oma sügavpruunide silmadega perenaisele otse näkku puurib, kinnitab Mai-Liis, et vahel siiski tuleb tal oma sõna ka maksma panna. “Beagle kipub katsetama piiride nihutamist, sest ta teab väga hästi, kui armas ta on. See on keerukas, kuid kui sa ei taha, et koer sinu juht on, tuleb osata oma sõna maksma panna.” Samas on beagle tragi ja kiire õppija. “Trikkide tegemise õppis Bella väga kärmelt selgeks. Esimest korda käsu peale käpa andmiseks kulus 10 minutit.” Mai-Liis kinnitab, et beagle’i koolitamiseks tuleb siiski olla järjepidev. “Ta tegelikult mõistab, mis temalt oodatakse, ta lihtsalt enne mõtleb, kas ka tema viitsib seda parasjagu teha.”

Raske oli, aga ära tõin!

Energiline paharet

“Beagle'ile peale vaadates võib mõelda, et tal on hea lühikarvaline kasukas ja palju karva ta küll ei aja, aga see on vaid näiline. Bellat tuleb näiteks iga nädal kammida, sest muidu on põrand täis pisikesi karvakesi. Samuti puhastan ta kõrvu, kuna lontis kõrvu ei saa ta ise korrastada. Kui Bella oli väiksem, tuli tal ka küüsi lõigata, aga nüüd jookseb ta piisavalt ringi ja kulutab neid ise.”

Mai-Liis rõhutab, et beagle on energiline koer. “Isegi väga! Mina kulutan päevas minimaalselt kolm tundi tema jooksutamisele mänguplatsil või rannas. Koera energiavajadusega tuleb arvestada, sest vastasel juhul hakkab ta end kodus välja elama ja siis kannatab mööbel. Mina sain väga valusa õppetunni, kui mõtlesin, et mis see üks päev pargis jooksmist ikka annab, jätan parem vahele. Tulemus? Diivanisse tekkis suur auk!"

Oot, mis siin diivanis küll peidus on? Vaatame järele!

Bella seiklustest saad lugeda ingliskeelsest blogist: http://bellthebeagle.blogspot.com.ee/