Vastutustundlik koeraomanik: väldi neid kõige elementaarsemaid vigu
- Kas sul on piisavalt vaba aega, et oma koera treenida, temaga jalutamas käia, tegeleda ja tema eest igapäevaselt hoolitseda?
Iga koer vajab liikumist. On koeri, kes vajavad rohkem tegelemist ja on ka neid, kel piisab vaid lühemast ringist. Siiski tahab neljajalgne sõber minna maailma avastama iga ilmaga ja sellega tuleb arvestada. Loodus on koera loomulik keskkond, mistõttu pelgalt majadevahelisest pissiringist koera heaolu tagamiseks ei piisa.
Samuti on oluline tänapäeva ühiskonnas oma koeraga ka koolis käia. Treening on hea viis, kuidas parandada omaniku ja koera vahelist sidet ning läbi järjepideva treeningu õpitakse üksteist väga hästi tundma ja teineteise kehakeelt lugema. See tagab omakorda rahuliku ja stabiilse elu koos hästi käituva koeraga.
- Kas sa oled valmis selleks, et koer ajab karva, on haige ja temaga tuleb arstil käia?
Iga koer ajab karva ning iga koera karva eest tuleb ka regulaarselt hoolt kanda. On tõukoeri, kes vajavad teatud aja tagant professionaalset karvalõikust, kuid on ka neid, kel piisab lihtsamast pesust. Koerad vahetavad karva kaks korda aastas - kevadel ja sügisel ning tuleb arvestada, et sel perioodil leidub koerakarvu kodu igas nurgas.
Regulaarne kulu, milllega kindlasti arvestada tuleb, on kvaliteetne koeratoit. Lisaks vaktsineerimine, kirbu- ja puugirohud, ussirohi ja loomaarstivisiidid, sest iga koer võib haigestuda. Tasub mõelda lemmiklooma kindlustamise peale, kuid veterinaari juures käiku ei tasuks siiski karta või seda edasi lükata. Olenemata sellest, et tahad vältida tüütut sebimist, aja- ja rahakulu, on korralised visiidid hädavajalikud, et koera tervislikul seisundil silm peal hoida.
Koerad on haiguse varjamises väga osavad ja mõned neist varjavad seda nii kaua, kuni valu taluda suudavad. Ka meil on pea igapäevaselt muremõtteid täis, mistõttu võivad koera tagasihoidlikud signaalid või tervisehädale viitav õrn muutus käitumises meile märkamatuks jääda. Rutiinsed külastused aitavad terviseprobleemidele õigel ajal jälile ja välistada olukorra, kus kergest tervisehädast tekib suur, raske ja kulukas probleem.
Kontrolli regulaarselt ka oma lemmiklooma kõrvu, suud ja hambaid. Ära eira hambaprobleeme. Olenemata sellest, et koerad söövad metsa all igasuguseid jäänuseid, ei ole ka koerte puhul halb hingeõhk normaalne. See on märk hoopis hamba- või igemeprobleemidest, mis vajavad kindlasti loomaarsti tähelepanu. Hammaste eest hoolitsemata jätmine võib pikas perspektiivis põhjustada koerale valu, tuua kaasa haiguseid ja lõpuks ka hammaste väljakukkumise. Hammaste tervis on seotud kogu looma organismiga.
- Kas koeral on sinu elamises kohta? Kuidas suhtuvad temasse sinu teised loomad ja pereliikmed?
Iga koer vajab aega, treenimist ja sotsialiseerimist. Mõned vajavad seda rohkem kui teised, kuid ära võta kunagi koera treenimist kui kohustust, milleta ei saa. Tee seda rõõmuga ja võta selle jaoks aega, sest see tagab tasakaaluka ja rõõmsa koera, on koera jaoks rikastav ja lõbus tegevus. See on hea viis, kuidas oma lemmikloomale vaheldust pakkuda ning temaga koos aega veeta. Lisaks elementaarsele kutsikakoolile ja käsklustele, uuri ka erinevate spordialade kohta, õpeta oma lemmikule trikke jms. Mõtle läbi, kes on sinu peres see, kes koeraga peamiselt tegeleb ja tema heaolu eest vastutab.
Koer, kes on sotsialiseeritud tuleb tänapäevases stressirohkes keskkonnas omaniku abiga edukalt toime. Oskab suhelda nii laste kui ka teiste neljajalgsetega ning tuleb edukalt toime erinevate olukordade ja väljakutsetega.
Sotsialiseerimine on hädavajalik, sest ilma selleta võivad koeral areneda hirmud ja foobiad. Vähene sotsialiseerimine võib kaasa tuua mitmeid käitumisprobleeme, sest lemmikloom ei oska iseseisvalt stressirohkete olukordadega toime tulla.
- Milline toit sinu koerale sobib?
Õige toidu valimisel tasub pidada nõu ka loomaarstiga. Toitude sortiment tänapäeval on külluslik ja varieerub seinast seina, kuid kunst on leida see, mis sobib just sinu lemmikule. Arvesse tuleb võtta tema tervislikku seisundit, eripärasid, soodumusi, igapäevast rutiini ja treeningplaani, muid sööke, mida koer aeg-ajalt saab (näiteks kodune toit, maiustused trennides jne). Ka lemmikloomade seas on oht ülekaalulisusele, mistõttu tasub oma looma pidevalt jälgida. Õige toidu koguse määramisel võta aluseks pakendi peal olev skaala. Iga koer on erinev ning täpse toiduportsjoni kalkuleerimiseks pead oma lemmiklooma jälgima. Pane tähele, et on koeri, kes võivad end ka "lõhki" süüa ja on ka koeri, kes jätavad toidu järele, kui kõht täis on.
Mis puutub maiustusse ja närimispaladesse, siis tasub olla valiv ja leida need, mis on koostise poolest naturaalsed ja sinu lemmikule sobivad, ei põhjusta kõhukinnisust ega -lahtisust. Töödeldud maiuste asemel eelista värsket. Porgandiviil, kaalikas või kurk on samuti heaks tervislikuks snäkiks. Koeramaiustega ei tasu üle pingutada, võta neid kui magustoitu või preemiat, mida oma lemmikule vahel annad.
Koera pidamine nõuab raha ja on kulukas. Lisaks korrapärastele kuludele hoia alati raha ka tagavaraks, sest eelarve peab kindlasti välja kannatama ka erakorralised ja ettearvamatud veterinaarikülastused. Mõtle läbi ka puhkuseperioodid. Kes hoiab lemmiklooma, kui tekib soov nädalavahetuseks või pikemaks puhkama sõita? Selleks on olemas spetsiaalsed koerahotellid, treenerid jne, kuid kõige parem on ikka teine pereliige või hea tuttav, keda saad sajaprotsendiliselt usaldada. Kui võtad tõukoera Eestist, tasub see punkt ka kasvatajaga läbi rääkida, sest tihtipeale on ka nemad nõus lemmiklooma hoidmisel abi pakkuma.
