"Ma kirjutasin postitusi sotsiaalmeediasse, panin üles kuulutusi, rääkisin ümberkaudsete inimestega ja jalutasin mööda parke ja tänavaid," rääkis Mike Plas, Jacki peremees, portaalile The Dodo.

Plas tegi tõepoolest kõike, mis tema võimuses, et Jack leida, kuid tundus, et koer oli justkui õhku haihtunud. Sellest hoolimata ei kaotanud mees lootust, et tal õnnestub veel kunagi oma parimat sõpra näha. "Mul oli kogu aeg tunne, et kuskil ta ikkagi on," on Plas nüüd tagantjärele öelnud.

Nädal-kaks tagasi saigi Plas tööl olles kõne, mida ei osanud uneski oodata – talle anti teada, et Jack on leitud. Selgus, et koer oli jõudnud Winnipegi, kaheksatunnise autosõidu kaugusele oma kodust. Teda nähti ekslemas samal tänaval, kus asub Centenniali loomakliinik ja nii viis murelik mööduja ta kliinikusse, et koer oleks turvalistes kätes. Kiibikontroll tuvastas koera peremehe ja nii võetigi Plasiga ühendust.

"Ma nutsin rõõmupisaraid, kui kuulsin, et ta on loomakliinikus, elus ja terve," ütles Plas portaalile The Dodo. Veel samal ööl alustaski mees ühes oma tüdruksõbraga sõitu Winnipegi poole. Plas on ise Facebookis kirjutanud: "Nad tõid ta välja ja ma tundsin kohe, et mu elus on jälle kõik hästi."

Niipea kui Jack peremeest nägi, ei suutnud temagi oma elevust varjata. Pärast seda hoiab koer pidevalt peremehe ligi ega lase teda silmist. Eks ta kohaneb olukorraga ja teeb tagasi kaotatud aega.

"Ma sain tagasi tüki oma elust, millest ei olnudki lõplikult paranenud," on Plas öelnud. "Ta on mulle rohkem kui lihtsalt lemmikloom. Ta on mulle pigem kui vend."

Allikas: The Dodo