Kuid asjal on ka varjukülg – nii väikeste koerte aretamine võib viia loomadel terviseprobleemide tekkimiseni ning nende omanikud peaksid enne sellise koera võtmist teadma, mis neid ees ootab.

Mida see tähendab – teacup-koer?

Need on üliväikesed koerad, kes on sellisteks aretatud. Enamik neist kaalub 2,2 kg või vähem. Teacup-koeri leidub kõikide, juba niigi väga väikesekasvuliste tõugude hulgas: puudlid, yorkied, malta koerad, pomeranianid ja Shih Tzusd.

Et tulemuseks oleks eriti väikesekasvuline koer, paaritavad koerakasvatajad omavahel eriti väikesekasvulisi isendeid. Kuid mõnikord on need väga väikest kasvu koerad nii väikesed just seetõttu, et neil on mõni tervisehäire või kaasasündinud probleem.

„Terviseriskid on teacup-koerte puhul tähelepanuväärsed,“ väidab veterinaar Judy Morgan. „Tegemist ei ole loomuliku aretusega. See on kasvatajate üdini ebaloomulik käitumine, et turu nõudmistele vastu tulla.“ Kahjuks on maailmas siiski paljuski raha see, mis määrab. Need koerad võivad maksta tuhandeid eurosid, kuid samal ajal on koera tervis väga õrn.

Teadlikud eelised sellise koera omamisel

Kui su koer on nii väike, et mahub taskusse, on sel olukorral mitmeid potentsiaalseid eeliseid. Sul on võimalik ta pea igale poole mugavalt kaasa võtta ja kui koera tervis on korras, siis on sellise koera ülalpidamine suhteliselt odav. Väikesed koerad sobivad hästi ka inimestele, kelle elukohas on kehtestatud nõuded lemmikloomade suurusele. Samuti ei nõua selline koer pikki jalutuskäike ja eelistab sageli ebameeldiva ilmaga pigem toas olemist ja muid mänge.

Kuid veterinaarid väidavad, et teacup-koerte aretusajalugu näitab, et nad on vastuvõtlikud mitmesugustele tervisehäiretele.

Terviseriskid

Ühed tavalisemad terviseprobleemid neil üliväikestel koertel on hüpoglükeemia (liiga madal veresuhkrutase), südamerikked, kokkulangev hingetoru, krambid, hingamis- ja seedeprobleemid ning pimedus. Nende organid on väga väikesed ja haprad ning ei pea kaua vastu.

Selline aretuspraktika võib tõsta ka maksašuntide esinemise riski. Tegemist on kaasasündinud häirega, mille tagajärjel looma maksa võimekus toksiine organismist välja filtreerida väheneb. Maksšuntide ravi on väga kallis ning mõnel juhul on saavutatud efekt puudulik ega ole vastavuses rahasummaga, mis ravisse panustati.

Paljudel väikestel koertel on ka eelsoodumus hamba- ja igemeprobleemidele. Piimahambad ei kuku sageli ise välja, ja pole sugugi ebatavaline, et arsti peavad kõik piimahambad kirurgiliselt narkoosi all eemaldama.

Sagedane probleem on ka põlvekedra luksatsioon, mis mõjutab käimist ja tekitab eelsoodumuse artriidi tekkeks. Lisaks kõigele muule on teacup-koertel soodumus hüpotseefaluse ja vesipea arenguks. Veterinaaride sõnul kannatab looma tervis alati, kui aretuse aluseks võtta pelgalt välimus ning terveim geneetiline baas kõrvale jätta.

Veel hulk potentsiaalseid ohte

Nii väikese koera omanik peab väga valvas olema. Kui koer kasvõi ühe söögikorra vahele jätab, võib tema veresuhkur ohtlikult madalale langeda ja sellest võivad tekkida krambid ning on isegi surmaoht. Sellistel koertel on väga raske külmema ilmaga oma kehasoojust säilitada. Sestap näeb neid sageli kampsuneid kandmas.

Loomakeste väikesed luud murduvad kergesti. Omanikud peavad olema väga hoolsad ja vaatama, et nad oma lemmikutele kogemata viga ei teeks ning koer kusagilt kõrgelt alla ei hüppaks. “Traumad võivad neil kahjuks sageli surmaga lõppeda,” selgitab dr Morgan. “Nende ellujäämisvõimalused liiklusõnnetustes, kuhugi kinni jäämisel või suurema koera rünnaku korral on väiksemad kui suurematel isenditel.“

Probleemid tekivad operatsioonisaalis ka madala veresuhkru ja kehatemperatuuri tõttu. Arstid peavad vaeva nägema, et opereeritava looma veresuhkur ei langeks ohtlikult madalale ning koera kehatemperatuur püsiks ka anesteesia ajal vajalikul tasemel. Neid on ka raskem ravida.

Arstide sõnul on miniatuursete koerte potentsiaalsed terviseprobleemid väga suured ning nende elukvaliteet sageli kannatab.

Allikas: petmd.com