USAs Texase osariigis asub eksootiliste loomade varjupaik ja hariduskeskus, mille asutaja ja omanik Vicky Keahey päästab hooletusse jäetud loomi. 2009. aasta märtsis toodi keskusesse Kahn - tollal kuueaastast lõvi oli eelmine omanik julmalt ära kasutanud ja kui loomast enam kasu ei olnud, heideti ta kõrvale. "Näiteks lasi omanik raha eest lõvikutsikatega pilte teha või "laenas" suuri kaslasi välja ürituste jaoks nagu pulmad või sünnipäevad. Mingil hetkel heitis ta aga oma loomad kõrvale ja ei hoolitsenud nende eest," sõnas Keahey portaalile The Dodo.
"Kui Kahn saabus, oli tema sabaots ära näritud ja ta oli väga kõhn. Tõenäoliselt oli ta ise oma sabatuti stressist ja igavusest ära närinud." Ta olid probleemid ka luudega, sest ta oli alatoidetud ning seetõttu oli tal raskusi ka kõndimisega. Sellest hoolimata oli ta väga sõbralik ja tema eest oli kerge hoolitseda.

"Ka lõvi Sheila oli keskusesse saabudes väga halvas seisus, peaagu et surmasuus," sõnas Keahey. 15-kuune lõvi oli väga nõrk ja tal puudus lihastoonus. Ta ei suutnud iseseisvalt seista ja peadki tõsta, et vett juua. Neli päeva peale saabumist ta ainult oksendas ja lamas liikumatult maas, aga keskuse töötajad ei andnud alla.

Keahey sõnas, et ta pidi kaks nädalat Sheilat käsitsi toitma. "Lihapallid tuli tal sõna otseses mõttes kurgust alla suruda." Uurimise järgselt tuli välja, et lõvil oli toksoplasmoos - parasiit, mis kahjustab immuunsüsteemi ja mille tagajärjel kaob söögiisu, tekib letargia ja A-vitamiini puudus. Peale ravi saamist hakkas olukord paranema. Aja möödudes paranesid mõlemad lõvid.

Vahepeal sai ka uus lõviaedik valmis ja Kahnist ja Seilast said esialgu naabrid. Sheila armus oma uude naabrisse esimesest pilgust. Sheila demonstreeris ennast Kahnile, viimane omakorda näitas uhkelt oma kõnnakut.

Kui Sheila sai steriliseeritud, otsustati lõvid omavahel kokku lasta. Alguses toimusid kohtumised valvurite järelvalve all, aga ajapikku venisid lõvide kohtingud muudkui pikemaks ja lõpuks võis nad ilma järelvaatajata omavahel kokku lasta.
Peale kolm kuud kestnud kurameerimist leidsid töötajad, et lõvipaar on kooseluks valmis ja nad pandi ühte puuri elama. Selles peres on aga Sheila jalas püksid. Kahn laseb Sheilal rahulikult valitseda. Teda häirib ainult see, kui naabruses elav isalõvi teinekord liiga lähedale tuleb, aga muidu on elu igati sõbralik ja harmooniline.