Kui suvehooaeg läbi, kaovad külastajad ja suvitajad kuni järgmise kevadeni justkui liblikad mandri manu. Väljaarvatud kaks püsielanikku, kes saarega ühte kasvanud. Nõnda saabubki Aegnal periood, kus paberile kantud maastikukaitseala eeskiri täismahus võimust võtab. Loomad-linnudki tunnevad end märksa turvalisemalt, nõnda ka nende käitumine.

Ühel sombusel hommikul õnnestus paarsada meetrit sadamakaist pikalt jälgida kolme saarma toimetusi. Mõni hetk sai ka pildile jäädvustatud. Viimased on enamikele ka sõnadeta parajaiks nunnumeetriks. Samas lisas nende jälgimine huvitavat teadmist. See kui kiirelt ja ühtejutti saarmad veest järjekordse kalasaagiga jääle ilmusid, oli muljetavaldav. Vahele jagus ka mängulusti.

Püsivamalt peatusid nad aga ühe lumemütsiga pärjatud kivi juures. Õige pea sai selgeks, et kivi kasutati välikäimla ja “lõhnamajakana”. Nõnda käiski seal üks veidi saba kergitades oma asja tegemas, mingi aja möödudes teinegi. Kui järg kolmanda kätte jõudis, sai selgeks, et tegu on läinudsuvel ilmavalgust näinud pesamunaga. Viimast jälgisid vanemad eristuva tähelepanelikkusega ning välikäimlassegi lasti teda vaid “eskordi saatel” – eelviimasel fotol olevatest saarmastest kivil keskmine, kes parajasti saba kergitades märgi maha paneb.

Aegna saare käekäigu ja selle loodusega saad end kursis hoida SIIN.