Armsad mõmmikud või halastamatud murdjad? Eesti inimeste šokeerivad kohtumised karudega

 (26)
Karu Proša
Karu Proša Tallinna loomaaias oma saatust ootamasFoto: Tallinna loomaaed

Karude populatsioon Eestis kasvab üha, mistõttu satub neid üha enam ka inimeste teele, nagu juhtus möödunud nädalal Haaberstis. Viimastel aastatel on metsaotid korduvalt inimesi ehmatanud ja ka ohtlikult rünnanud.

Pihkvast Valka ekselnud Proša ja Polja tekitasid möödunud suvel Valga elanikele lisaks elevusele tublisti peavalu. Kahe aasta jooksul suutis koos püsinud orbudest tandem hulkuda mitusada kilomeetrit ilma asulatesse sisse põikamata. Eestis sattusid nende elud ohtu, sest Valga jahindusnõukogu esitas taotluse otid hukata, kuna inimesi nad ei kartnud. Tsirguliina rahvamaja juhataja Arne Nõmmik filmis enda kodumaja juures Soorus, kuidas üks mõmmikutest elegantse osavusega maja prügikasti pikali keeras ja kõige meelepärasema prügikotiga ööpimedusse marssis. 14. augustil möödunud aastal õnnestus Keskkonnaametil tänu loomaarstidele ja jahimeestele karu Proša uinutada ning Tallinna loomaaeda toimetada. Proša õe – Polja saatus on teadmata, Eestis teda nähtud pole. Proša tee viis pärast puhkust Tallinna loomaaias tagasi kodumaale. Selle aasta alguses saatis Venemaa Föderatsiooni loodusressursside ja ökoloogia ministri asetäitja Murad Kerimov Eesti keskkonnaministrile Rene Kokale kirja, kus tänas Eestit koostöö eest karu Proša kodumaale tagasi toimetamisel.

Seotud lood:

Tänavu maikuu alguses kohutas karu Viljandimaal fotograaf Kristo Kooklat, kes oodatud lindude asemel hoopis mõmmiku 15 meetri kauguselt kaadrisse sai. Esialgu püüdis karu fotograafil ka kannul püsida, kuid loobus siis.

Ka teine linde pildile püüdnud fotograaf Peeter Karask jäädvustas karu portree - seda peaaegu vastu tahtmist. "Suur ootamatus oli, kui avastasin, et karu. Kui karu mind nägi sel hetkel, tuli ta kohe joostes minu poole. Kas oli nüüd rünnak või hoiatus, seda võib kahelda," rääkis Karask Vikerraadios. Karask meenutas, et hüppas kännu otsa ja hakkas kõvasti karjuma ning kätega vehkima. Karu tõusis tagajalgadele ja möirgas hirmuäratavalt ning üritas rünnata ka seljatagant. Lisaks karjumisele püüdis fotograaf karu peletada kaameraga ja nii sündis haruldane karu portree.

Seeneline Roland Jõgi põrkus karuga Saaremaal Paatsa metsas 2017. aasta sügisel. Karu asus temast 50 meetri kaugusel. Õnneks loom teda ei märganud, kuid liikus selles suunas, kus toimetasid teised seenelised. Kohkunud Roland helistas ruttu ämmale ja abikaasale, et need metsast väljuksid. Õnneks pääsesid kõik asjaosalised vaid ehmatusega.

Jahimees Andrus Kont sattus Sõrves Mõntu jahiseltsi maadel 2018. aastal peale karule ning jäädvustas looma mobiiltelefoni abil 15 meetri kauguselt videosse.

Kahtlus, et karu sealkandis asub, tekkis jahimeestel juba tükk aega varem, sest põtradel ei olnud näha ühtegi vasikat. Selja taha vaadates märkas mees kraavi ja teisel pool kraavi sinna ootamatult ilmunud karu.

“Mõtlesin, et tegemist on harukordse võimalusega. Karu tapmine oleks tähendanud salaküttimist, sest karu laskmise luba mul ei olnud,” rääkis Kont Saarte Häälele. Mehel õnnestus kiiresti võtta taskust telefon ja teha sellega 15 meetri kaugusel olevast karust pilt ning loom ka videosse jäädvustada.

Kõik käis kiiresti, ligi paarikümne sekundi jooksul. Märganud kas jahimeest ja tema jalgratast, suundus karu Mässa küla poole. “Pea oli tal nagu suur korvpall,” kirjeldas Kont lehes. Metsades rohkem kui 30 aastat käinud jahimehena ta hirmu ei tundnud, sest teab, et metsloom tuleb inimesele kallale ainult siis, kui on vigastatud.

Möödunud aasta aprillis jalutas Jaanika Truve, kelle maakodu on Raasiku valla Perila külas, Jägala-Pirita kanali ääres.
„Kõigepealt nägin üht kitse. Huvitaval kombel ei kartnud ta mind, tuli väga lähedale. Olin lõpetanud telefonikõne tütrega, kui märkasin, et teisel pool kanalit on karu. Mitte väike mõmmik, vaid suur täiskasvanud elukas, ilusa koheva karvaga, umbes seitsme koera suurune,“ jutustas ta ajalehele Sõnumitooja.
Naise jalad hakanud justkui iseenesest jooksma, kui oli teinud mõned kiired sammud, nägi ta, et karu alguses jooksis ja seejärel ujus üle umbes viie meetri laiuse kanali tema suunas. Jaanika Truve pressis end läbi võsa ja üle kraavi heinamaale ning jooksis paarisaja meetri kaugusele naabrite juurde. „Kui naabriõue jõudsin, võttis kuri koer tagumikust kinni, aga mõtlesin – tühja sest, vähemalt ellu jäin.“

2011. aastal jäi aga Jõgevamaal poegadega emakaru kätte metsavaht Ain Truusa, kes kalaleminekuks kodu lähedal raiesmikul üraskeid otsis.
“Kõik toimus imekiiresti. Kahe hüppega oli karu mul peal. Ega siit elusalt ei pääse, mõtlesin,” rääkis Truusa Maalehele. “Esimene hammustus käis läbi kummiku ja jala, nii et ragin taga.”

Mees ei kaotanud siiski pead. “Kui ta juba põlve näris, hakkasin roikaga vehkima. Tahtsin seda karule silma ja suhu ajada, läks aga ninasõõrmetesse.”
Nii aega võitnud mehel õnnestus kraavi hüpata ja vihase looma käest vabaneda. Mehe jalale tegid meedikud 17 õmblust.

Jõgevamaal toimus inimese ja karu traagiline kohtumine 2008. aastal, kui Endla raba ääres peetud põdrajahil ründas Põltsamaa jahimeest Aksel Kaselat suur isakaru, räsides meest kaelast ja jalast. Enda päästmiseks tuli kütil loom maha lasta.