Briti koomik ja loomakaitsja Ricky Gervais: trofeekütid väidavad, et armastavad oma peret, aga seda teevad ka elevandid, keda nad kütivad

 (5)
Briti koomik ja loomakaitsja Ricky Gervais: trofeekütid väidavad, et armastavad oma peret, aga seda teevad ka elevandid, keda nad kütivad
Trofeejahil kütitakse paigalseisvaid loomi, kes ei oskagi ohtu aimataFoto: TT NEWS AGENCY/CA PETERSON CAP

Tänapäeval, mil loomakaitsjate hääli on kuulda valjemini kui kunagi varem, eksisteerib vastukaaluna nähtus nimega trofeejaht ehk küttimine lõbu pärast. Internetis levivad trofeeküttide fotod, kus nad koos lastud loomadega võidukal ilmel poseerivad või lasevad end pildistada kummalistes, loomi mõnitavates asendites. Igal juhul on sõnum üks - näidata oma võidukust ja üleolekut kütitud loomast. Viimasel ajal on teravalt trofeeküttide sellise käitumise vastu sõna võtnud tuntud näitleja ja koomik Ricky Gervais.

Arusaadavatel põhjustel on elutute, veriste loomakehade nägemine, kelle seljas istub võidukas jahimees looma nägu või sarvepidi üles tõstes, tekitanud üleüldist vastumeelsust ja poleemikat taolise teguviisi eetilisuse kohta. Tekkinud on teinegi, palju laiem küsimus: mil moel on trofeejaht ehk jaht lõbu pärast, üldse õigustatud.

Ricky Gervais, keda Eesti televaatajagi teab sarjadest "Statistid", "Kontor" ja "Derek", on aktiivselt asunud võtma sõna trofeeküttimise teemadel. Nimelt hiljaaegu levisid sotsiaalmeedias USA naistrofeeküti Rebecca Francise fotod, kus viimane poseeris koos lastud kaelkirjakuga, heites end surnud loomade kõrvale pikali, lai naeratus näol. Pilti on Gervais oma Twitteri kontol kommenteerinud järgnevalt: “Tubli töö! Sul õnnestus lasta maha rahumeelne paigalseisev loom.” Ühes teises Twitteri postituses küsib Gervais: “Mis pidi sinuga elus küll juhtuma, et sa tahad tappa ilusat looma ja siis selle kõrval lamada, naeratus suul?”

Seotud lood:

Gervaisi poolt alustatud hukkamõist on leidnud tuhandeid mõttekaaslasi, kellest osa on Francise teguviisi vastu alustanud ulatuslikku vihakampaaniat, mis on kulmineerunud isegi tapmisähvardusega. Kuid sotsiaalmeedias levinud poleemika ei ole lahendanud küsimust trofeejahi eetilisusest. Miks lastakse loomi oma lõbuks ning puutumata ei jää ka need liigid, kelle arvukus kannatab niigi ulatusliku salaküttimise all?

Rebecca Francis asus end küll sotsiaalmeedia vahendusel avalikult kaitsma, kuid tema selgitus ei tundunud Gervaisile piisavalt veenev, eriti teiste fotode valguses, kus Francis poseeris koos lastud sebra, karu, lõvi, põdra ja teiste loomadega.

Nimelt selgitas Francis, et tappis kaelkirjaku, kuna tegemist oli nagunii vana, karjast välja aetud ja surmale määratud loomaga. “Kohalikud elanikud palusid mul kaelkirjak maha lasta, et varustada neid toiduga ja muu vajalikuga,” selgitas Francis. “Ma tegin seda mida õigeks pidasin ja ei kahetse oma tegu sekundikski.” Kaelkirjaliku sabast meisterdanud kohalikud elanikud ehteid ja ükski osa suurest loomast, kes muidu loomulikku surma surres oleks tulnud lihtsalt utiliseerida, ei läinud raisku.

Küll aga ei vastanud trofeekütt küsimusele, miks on vaja poseerida surnud kaelkirjalikuga naerulsui. Francise teguviisi kaitseks on sõna võtnud portaali HuntingLife tegevjuht Kevin Paulson, kes sõnas, et niigi surmale määratud kaelkirjaku hukkamine oli õige tegu ning aitab kaasa kohalike liikide säilimisele: “Kui me Aafrikasse jahile läheme, maksame iga looma laskmisõiguse eest kindla summa, millest osa läheb kaitsealuste loomade säilivuse tagamiseks.”

Ricky Gervais rõhutab, et kui jahilkäik toidu saamiseks on igati õigustatud tegevus, siis ei kehti see trofeeküttimise kohta. Ta sõnab, et kõik, kes trofeejahiga televad, olenemata soost, on võrdselt madala moraaliga ja väärivad hukkamõistu. “Need psühhodest trofeekütid räägivad millegipärast alati, kuidas nende pere on neile kõige tähtsam, aga elevandid armastavad samuti oma peret,” on Gervais resoluutne.

Süütu veri ohustatud liikide säilimise nimel?

Trofeejaht on Aafrikas kujunenud tavaliseks praktikaks, mis selle pooldajate sõnul aitab vastesse Aafrika riikidesse raha sisse tuua ning selle kaudu aidata kaasa ohustatud liikide säilimisele. Jahilubadega kauplemiseks korraldatakse oksjone, millest võtavad osa kõige rikkamad lõbujahimehed. Jahilube müües ei tehta vahet kaitse- või mittekaitsealustel liikidel, erinevad vaid lastavate loomade numbrid. Näiteks Namiibial ja Lõuna Aafrika Vabariigil on õigus müüa 5 luba musta ninasarviku jahtimiseks.

Traffic on organisatsioon, mis kontrollib illegaalset loomakaubandust ja koostöös organisatsiooniga
World Wildlie Fund püütakse tagada kolmandates riikides ohustatud loomapopulatsioonide säilimine. Loomakaitjate andmetel peetakse ainuüksi Namiibias 16 000 trofeejahti aastas. Kütitavate liikide valik on mitmekesine: sinna kuuluvad linnud, roomajad, imetajad ja isegi primaadid. Väärib mainimist, et vastava loa olemasolul võib küttida ka ohustatud liike. Tavaliselt kuulub kütitavate hulka lõvi, pühvel, leopard ja ninasarvik ning ainuüksi Namiibiasse voolab USA rikaste trofeeküttide taskust 11 miljonit dollarit aastas.

Lõbujahinduse paradoksaaluse toob välja ajakiri Journal of International Wildlife Law and Policy, mille veergudel avaldati 2005 aastal Nigel Leader-Williamsi uurimistöö, milles selgitati, et kontrollitud trofeejaht aidanud kaasa valge ninasarviku populatsiooni suurendamisele. Nimelt on äratanud jahilubade müük eramaade omanike huvi paljundada oma maadel ohustatud liike ning lubada neid suurte summade eest küttida. Asjaolu, et paljundatud loomadest mõned lastakse trofeena, ei mõjuta kokkuvõttes negatiivselt loomade arvukuse kasvu.

Sama autor kirjutab 2011. aastal ajakirjas Science, et kontrollitud jaht on kasuks tulnud ka Zimbwabwe elevantidele. Eramaaomanikel on huvi säilitada populatsiooni ning saada selle eest jahituristide taskust laekuvat tulu.

Seega on tekkinud olukord, kus osad loomad peavad maksma oma eluga, et teised elada saaksid. Selge on see, et olukord, kus jahimüügilubadest saadavad tulud kuluvad loomade kaitsmisele, on ebaeetiline. Kasumit aitab suurendada lubade müük oksjonil, mis kergitab tunduvalt nende hinda.

Kui vaadata statistikat, mille andmetel tapeti Aafrikas 2012. aastal salaküttide poolt 745 ninasarvikut, mis teeb keskmiselt kaks kaks ninasarvikut päevas, siis need viis ninasarvikut, mida Namiibia lubab küttida, tundub olevat selle kõrval köömes. Eriti selles valguses, et tegemist eakate isastega, kes sugu enam ei jätka.

Kuid sellegipoolest tekitab lubade müük eetilisi küsimusi. Sõnum, mida Aafrika riigid praeguse tegevusega loomade arvukuse säilimise tagamiseks välja saadavad, on see, et looma tapmine lõbu pärast ei ole vale, niikaua kuni rahakott seda võimaldab.

Gervais jääb igatahes jahimeeste eestkostja, Kevin Paulsoni väidete suhtes kõigutamatuks: “Väidetakse, et trofeejaht aitab kaasa loomade populatsioonile, kuid miks ei võiks anda raha ilma, et selleks on vaja looma tulistada? Hea küll, toon siis teise võrdluse. Kujutle kedagi ütlemas, et näe, siin on üks mees, ta annab ühe miljoni vähiuuringuteks, aga kõik mis ta annetuse eest tahab, on maha lasta üks vähihaige.”

Trofeekütid vehivad küll lipuga, et kaitsvad loomi ja loodust, aga selle asemel teevad hoopis vastupidist - lasevad neid, keda peaks kaitsma. See tundub mõttetu.

Gervaisi sõnum on lihtne: “Kui tahad kohalikku majandust aidata ja kohalikke toetada, siis osta nende kaupu ja teenuseid. Tahad kaitsta elusloodust? Ära lase loomi.”

Allikad: conservationmagazine.org, onegreenplanet.org, thechive.com

Jälgi ka Ricky Gervaisi facebookis ja twitteris