EKSOOTILINE ERAK | Kes on inimese jaoks praktiliselt kättesaamatu manul?


EKSOOTILINE ERAK | Kes on inimese jaoks praktiliselt kättesaamatu manul?
Foto: Wikipedia

Manul on umbes kodukassi suurune haruldane ja inimpelglik kaslane. Tema jässakas kehaehitus ka armas nägu meeldivad inimestele, mistõttu ei maksa imestada, et sellest loomast võib internetis üsna palju videoid ja pilte leida.

Manul (otocolobus manul) on väike metskass, kes on tuntud oma eriliselt armsa väljanägemise poolest. Looma veidi lame ja ümar nägu, jässakas keha ja kohev karv jätavad temast veidi jässaka mulje. Aga tegelikult on selles kassi sugulases peidus palju enamat, kui lihtsalt armas nägu.

Manulid elavad laial alal Kesk-Aasias, Iraani lääneosast kuni Hiina lääneosani välja. Asupaigast tulenevalt meeldib neile külm kliima, nende koduks on rohumaad või mägised alad sademetevaestes piirkondades kuni 460 m kõrgusel.

Looma klassifitseeris Saksa loodusuurija Peter Pallas 1776. aastal ning kanti registrisse Felis Manuli nime all. Nimi manul pärineb mongoolia keelest. Pallas kirjeldas algselt manuleid kui kodukassi ja pärsia kassi järglasi. Selline arvamus oli tingitud manuli jässaka olekust, pikakarvalisest kasukast ja lamedast näokujust.

Manulid näevad tegelikud välja suuremad ja kohevamad kui nad tegelikult on. Koheva karva all on peidus umbes kodukassi suurune loom, kes on keskmiselt 66 cm pikk ning kaalub umbes 4,5 kg. Manulil on paksem ja tihedam kasukas kui ühelgi teisel kaslasel. Karv tema kõhul ja sabal on pikem kui seljal ja külgedel. Arvatavasti pakub paks karv sooja, kui loom külmunud maapinnal saaki jahib.

Seotud lood:

Karva pikkus ja paksus muutub vastavalt hooajale. Talveperioodil on kasukas tihedam ning muudab ka värvi. Jahedal aastaajal on kasukas hallim, suvel on rohkem triipe ja ookrikarva. Kuidas looma ära tunda? Tema sabal on mustad rõngad ja otsasesisel mustad täpid. Silmadest põskedeni ulatuvad mustad triibud.

Manulid on üksiklased ning hoiavalt kiivalt oma territooriumi, mida märgistavad nii emased kui ka isased loomad. Oma päevad veedavad nad turvaliselt teiste loomade poolt rajatud koobastes, kuid ei ütle ära ka kaljulõhedest ja -pragudest. Videviku saabudes muutuvad manulid julgemaks ja aktiivsemaks ning suunduvad jahile. Kuna manulid on väga kehvad jooksjad, pakuvad kaljupraod neile kaitset.

Mis häält manulid teevad? Manulite häälitsused meenutavad haugatusi ja urinat ning häälitsedes võivad nad hoopis väikeseid koeri meenutada. Kuid kaslastele kohaselt oskavad manulid ka nurruda.

Loomade paaritusperiood on lühike, kestab umbes kaks kuud veebruarist märtsini. Emased sünnitavad aprillis-mais 2-6 väikest poega, kes juba neljakuuselt hakkavad koos emaga jahil käima ning 10-11 kuu vanuseks saades on väikesed manulid suguküpsed.