Õhtusel kepikõnnil märkasid kohalikud naised luike, kes mitu päeva samas kohas lamas. Nende sõnul ei jaksanud lind peadki tõsta.

Esmalt pöördusid abistajad Keskkonnaametisse, kus neid endi sõnul abita jäeti. Seejärel kutsuti appi Eesti Metsloomaühing. "Meie hädajuhtumite koordinaator, tubli Merilin läks linnule üksinda järele. Luik suutis siiski püüdmisel ka vastupanu osutada - mis on ju tegelikult hea, tal on veel jõudu võidelda - kuid Merilinil on suured kogemused just lindude püüdmisel, ta on kiire ja julge. Kuna Merilini auto oli pargitud kilomeetri kaugusele linnu asukohast, siis tuli 160 sentimeetri pikkusel naisel koos sülle võetud, 11 kilo kaaluva luigega tagasi liikudes teha nii mõnigi puhkepaus," kirjeldab ühing sotsiaalmeedias.

Vigastatud luik Suurupis

Edasi viis luige ja tema päästja tee loomakliinikusse, kus röntgenis selgus kurb tõsiasi - lindu on korduvalt tulistatud ja tema kehas olevad haavlid lagunevad aeglaselt, tekitades pliimürgitust. "Seda, kui suures ulatuses on lind juba kahjustatud, saame teada temalt võetud proovide tulemustest. Kas tegemist on "jahipraagi" ehk siis käpardliku jahimehe, linnu tahtliku tulistamise või niisama lõbuks käe harjutamise ja märkilaskmisega, ei oska meie öelda. Küll aga võime öelda ühte - kui meil Eestis oleks keelatud pliihaavlite kasutamine, ei oleks luige olukord nii piinarikas, raske ja eluohtlik nagu praegu," selgitab ühing. "Selle kauni ja suursuguse linnu rändeteele ja elule otsustas vahele astuda inimene, kes tegutses lihtsalt lõbu-harrastuse-meelelahutuse eesmärgil... Erinevatel ettekäänetel ja eneseõigustustega vigastatakse, sandistatakse või tapetakse meie elukeskkonnas praktiliselt iga päev metsloomi. Ametkonnad vaatavad seda kõike pealt. Möödas on 10 aastat, kuid vaatamata loomakaitseorganisatsioonide taotlustele pole meie riigis seadusandlust muudetud."

Keskkonnaministeerium teatas äsja, et täna hääletas Euroopa Liidu REACH* komitee pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada.

„Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid," sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Olgugi et Eesti toetab märgalade lindude kaitsmist pliimürgistuse eest nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, soovis Eesti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega ja seetõttu jäädi ka hääletusel erapooletuks. Eesti ja teised liikmesriigid, kellel on märgalasid üle 20 protsendi territooriumist, võivad soovi korral valida üleminekuajaks kolm aastat, kuid sel juhul rakendub pliihaavlite kasutamise keeld kogu riigi territooriumil.

Eesti pidas vajalikuks viieaastast üleminekut, et jahimeestel oleks rohkem aega soetada omale terashaavlite kasutamiseks sobilikke jahipüsse.

Vigastatud luik Suurupis

Kuna inimeste poolt vigastatud loomasid tuuakse vabatahtlike abistajate juurde igapäevaselt, siis paluvad nad abi luige ravikulude tasumiseks. Ilmselt ei ole ravikulu väike, kuna luigele tehti testid, ta viibib kliinikus ja talle tehakse toetavat ravi, kuni selgub pliisisaldus veres - see analüüs saadeti Saksamaale.

Luige aitamiseks helista:

Nr 9009933 - annetad 5€

Nr 9009955 - annetad 25€

Kuula palun kogu jutt ära, sest muidu annetust ei toimu!

Toetuse võib saata ka pangakontole:EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100SWIFT/BIC kood: HABAEE2X Selgituseks: "Aitan tulistatud luike!"