FOTOD |"Vabadusse minnes nad ei lehvita ega vaata tagasi!" Teismelise tütarlapse koolivaheaeg möödus kümneid siilipoegi toites ja kaaludes

Teist suve järjest Harjumaal tegutsevast Siilipusa hoiukodust on abi saanud üle 70 siili, kes saatuse tahtel looduslikes tingimustes elada ei saa.

Pererahvas räägib, et Eesti Metsloomaühingu vabatahtlikuks hakates sattus hoiukoju 2019. aasta mai alguses esimesena väga suure nahahaavaga siil ning kuna üks haavatud siil juba oli, tekkisid esimesed kogemused ja seega ka järgmised siilid. "Nad lihtsalt tulid ja neid abivajajaid oli palju. Kuna siilid elavad aedlinnades ja inimasulate läheduses, siis väga palju abivajajaid on linnadest. Meie hoiukodu on Harjumaal ning abivajajaid on ikka rohkem kui kohti ja aega nende vastuvõtuks."

Peretütar, 16-aastane Marie õppis sujuvalt ära siilipoegade eest hoolitsemise ning teadmise, et ühel päeval tuleb armsaks saanud loomadega hüvasti jätta ja nad loodusesse tagasi lasta. "Vabadusse minnes nad tagasi ei vaata ega lehvita, ka nende ootus täitus, nad on ju ikkagi metsaloomad. Meie andsime neile võimaluse elule," tõdeb ta.

Marie sõnul on loomapoegade eest hoolitsemine täiskohaga töö "Päeval mitu korda söötmist vajavad siilipojad olid meie hoiukodus esimest korda sel suvel, sest varem polnud kellelgi võimalik nendega päev otsa tegeleda. Siilipojad harjuvad sellega, et nad saavad kindlal ajal süüa, ning juba ootavad puuriukse juures, kui sa natuke hiljaks jääd. Hiljem kui nad väliaedikusse lähevad ja rohkem omaette on, muutuvad nad jälle tõelisteks tigedikkudeks, nagu siilid olema peavad - puhisevad ja turtsuvad, teevad oma okaskerahüppeid," kirjeldab ta.

Siilipoegade kaalumine on tema sõnul vajalik, kuid kohutavalt tüütu: kummikindad peavad alati käes olema. "Kaalumisel leiutasime ka erinevaid nippe, et siilid kaalult plehku ei paneks. Kord panin siili karpi, kord jälle puhusin õrnalt et ta end kerra tõmbaks. Arvestama peab, et need armsad siilipojad vajavad pisikestena kohutavalt palju aega, pool päevast läheb ainult nende eest hoolitsemiseks,"tunnistab Marie. "Viis, neli või kolm korda päevas söötmine tähendab, et kõik tegevused pead selle järgi arvestama. Neli korda söötmist tähendas sama palju kordi kaka koristamist, muidu haises kogu ruum ja ka siilipojad ise suutsid end sellega kokku mäkerdada, sest ronivad teineteise seljas ja üle kõige muu, mis ette jääb. Ka puuri ja pesa seinu tuli pesta."

Hoiukodu püüab siililapsed võimalikult iseseisvaks kasvatada ja leida vabastamiseks turvalise koha. "Tegelikult on hea meel, kui nad suurte ja tublidena oma elu elama lähevad, see on ootus ja rõõm, mille nimel pingutada ja boonusena sain jälle palju vaba aega," nendib Marie. 2019 aastal sai Siilipusa hoiukodus abi 40 siili, käesoleval aastal on see arv 33, kuid aasta veel kestab.

Seal, kus siilid elavad, võivad saada neile saatuslikuks järskude servadega augud ja maapinnaga samal tasapinnal olevad veeanumad, aedade all olevad teravad nurgad ja traadid, erinevad mürgid, põlema süüdatud pikka aega seisnud oksahunnikud, õnnetused võivad juhtuda koerte, murutehnika ning autodega kokku puutudes. Abiks siilidele on madal veeanum aias, kuivad puuriida või kuurialused kuhu pesa saab teha, teadlikult hoitav oksa või lehehunnik. Sügisel, enne talve võib toetada sobiva lisasöögiga, jagavad nüüdseks juba kogenud siilihooldajad nippe võimalikele saatusekaaslastele, kel kavas loomakestele abi pakkuda.

Ühele liigile keskendumine on hoolitsejate sõnul lihtsam: vajalik on sarnaste elutingimuste ja söögi tagamine. Erinevad linnud, oravad ja muud loomad nõuavad hoopis teistsugust lähenemist ja tingimusi, see muudaks ka hoiukodu tegutsemise keerukamaks. Eesti Metsloomaühingul on hoiukodude võrgustik üle Eesti, nii on võimalik koormust hajutada, arvestades hoiukodude kogemusi ja võimalusi.

Pererahvas möönab, et kahjuks ei jää kõik hoiukoju sattuvad siilid elama ka vaatamata igakülgsele abile. "Vahel tuleb koos veterinaariga võtta vastu raske otsus, nähes, et loomale on olukord piinav ning hilisem elukvaliteet olematu. Veidi leebemad on inimeste vastu siilid kellega on olnud vaja rohkem tegeleda, näiteks haavu ravida"

Siilipusa on Eesti Metsloomaühingu hoiukodu, kus antakse parim abitusse seisundisse sattunud siilide raviks ja rehabilitatsiooniks. Siseruumis on kohad vigastatud, intensiivset hooldust ja ravi vajavatele loomadele ning õues aedikud hilisemaks taastumiseks ja rehabilitatsiooniks enne loodusesse minekut. Hoiukodusse sattunud beebikaalus siilipojad on esmasel hooldusel siseruumides, rüblikueas, lisasooja ja sagedast toitmist mittevajavad siiipojad, liiguvad õueaedikusse, kus looduses vajalikku toiduotsimise kunsti õppida.