Häid pühi - aga mitte Rudolphile!
Loomakaitseorganisatsioon PETA kirjeldab loomade saatust nii: "Põhjapõdrad on karjaloomad, kes läbivad iga-aastase loodusrände ajal 1000 miili. Kui nad on jõuluvana saani külge kinnitatud ja neid kasutatakse jõulurongkäikudes, väljapanekutel, muudel pühadeüritustel või filmides, ei jäeta neile võimalust ringi liikuda, toitu otsida ja teistega oma karjas suhelda. Selle asemel ahistavad ürituse külastajad neid tundlikke loomi soovimatute puudutustega, piiravad neid päitsete ja ohjadega ning lärmakad rahvahulgad põhjustavad neile stressi."
Ajal, mil põhjapõtru jõuluüritustel ei kasutata, hoiavad omanikud loomi farmides, rendihoonetes ja teeäärsetes loomaaedades, kus ad sageli jäetakse tähelepanuta ja loomaarsti hoolitsuseta.
Kuigi põhjapõdrad ei saa Rudolphi kombel lennata, on nad erakordsed mitmel muul viisil. Need loomad on ainulaadselt kohandatud elama tundra keskkonnas: kabjad, mis toimivad pikkade lestadena, silmad, mis muudavad hooajaliselt värvi, et arvestada erineva valguse tasemega, ja karvad, mis katavad nina, et hoida neid soojas, kui nad otsitavad toitu jääst ja lumest.
Loomad on tundlikud toitumise järskude muutuste suhtes ja neil võib tekkida seedetrakti häireid, kui nende toitu liiga kiiresti muudetakse. Paraku soovitatakse jõuluürituse külastajatel sageli põhjapõtru toita teraviljaga ning see võib ohustada nende tervist. Tänavu oktoobris suri Walesis 2-aastane põhjapõder pärast seda, kui külastaja talle leiba ja maiustusi andis.
Põhjapõdra jalad on väga ainulaadsed: suvel muutuvad nende käpapadjad käsnaks, et kohaneda pehmel pinnasel kõndimisega. Talvel pingutavad ja kahanevad need padjad, et paljastada kabja terav ää jää ja lume purustamiseks. Betoonkattega kõvadel, purunematutel pindadel, mida jõuluüritustel kasutatakse, on põhjapõdrad altid libisema, eriti kui nad on sunnitud kelku tõmbama.
Looduses läbivad põhjapõdrakarjad tohutuid mäeahelikke ja ujuvad üle jõgede. Nende ainulaadsed laiad kabjad aitavad neil aerutada kuni 6 miili tunnis! Piiratud alaga üritustel või teeäärsetes loomaaedades ei arene nende lihased vähese liikumise tõttu väljA ja nad võivad kõhetuda. Väikestes ruumides hoidmine võib nii isastel kui ka emastel põhjustada sarvede kehva kasvu või väärarenguid.
Põhjapõdrad, kes on sunnitud elama väljaspool oma looduslikku tundrakeskkonda, vajavad kapjade hooldamist, kuid paljud neid meelelahutustööstuse kasutavad omanikud hiilivad sellest kõrvale. “Jõulurõõmuks” ära kasutatud põhjapõdrad kannatavad vaimselt ja emotsionaalselt ka seetõttu, et neid hoitakse eemal oma karjast ja looduslikust keskkonnast. Põhjapõdrad nagu kõik teised metsloomad, võivad kergesti kohkuda ja tegutseda ettearvamatult, kui nad on sunnitud elama väljaspool oma looduslikku keskkonda. Seetõttu peavad loomakaitsjad vägivaldseks nende ekspluateerimist meelelahutuse nimel.
