Paljud loomad haigutavad. Inimese haigutamine on väga nakkav.
Sama on näidatud ka šimpansite ja makaakide puhul. Inimahvidel hakkavad kõige kergemini üksteise järel haigutama tuttavad loomad ning see näitab karjaliikmete vahelist sidet.  
Binghamtoni ülikooli zooloog Andre Gallup jälgis kahe nädala jooksul 21-liikmelist viirpapagoide rühma.
 Need väikesed linnud on ülimalt seltskondlikud ning suhtlevad omavahel pidevalt.
Katsealuste hulgas oli nii isaseid kui emaseid täiskasvanud papagoisid.
Gallup filmis neid iga päev ning jälgis, kuidas ja kui tihti linnud haigutavad. Viirpapagoide haigutused on üsna silmatorkavad – linnud ajavad noka laiali, sulevad korraks silmad ja sirutavad samal ajal kaela.
Selgus, et keskmine viirpapagoi haigutab ühes tunnis kuni kolm korda. 
Kuid haigutamise tõenäosus muutus palju suuremaks, kui mõni naaber oli just oma noka laiali ajanud.  Kui katsepuuris polnud ükski lind tükk aega haigutanud, piisas vaid sellest, kui üks papagoi seda tegi ning varsti hakkasid haigutama ka teised.
Gallupi sõnul näitab see, et nakkav haigutamine esineb ilmselt veel paljudel linnuliikidel.
Lisaks muutus papagoide haigutamine eriti nakkavaks pärast seda, kui linnud kuulsid äkilisi tugevaid helisid. Haigutamisel võib seega olla tähtis ülesanne. Võimalik, et see koordineerib linnuparve tähelepanu  ning aitab neil valvas olla.
Uurimus ilmus ajakirjas Behavioural Processes.