Rudie viga saanud esijalg tuli täielikult amputeerida, mistõttu ei oleks ta looduses enam iseseisvalt hakkama saanud. Mõnepäevasele kitsetallele otsiti tol ajal kodu, kus kosuda ja kasvada, mille peale otsustas üks kliiniku arstidest Rudie oma hoole alla võtta. Ta viis looma koju, kus kitseke teiste lemmikloomadega kohtus. Esmakohtumisest kasvas välja liigutav sõprus ning pere koerad võtsid uustulnuka avasüli vastu. Nad külvasid emaarmastusest puudust tundva talle oma tähelepanuga üle ja õpetasid teda mängima täpselt nii, nagu ühele koerale kohane on.

Rudie'st on sirgunud rõõmsameelne, tugev ja enesekindel kits, kes poeb igale loomasõbrale sügavale hinge. Ta armastab kõiki loomi ja on aastate jooksul leidnud endale palju uusi sõpru. Rudie on külastanud ka hooldekodusid, kus on toonud sära silmadesse ja naeratuse suule igaühele, kes temaga kohtunud on.