Hüljes, kes sööb teisi hülgeid või lükkab linnas hoopis autosid ümber: täna on rahvusvaheline hülgepäev

15 põnevat ja kummalist fakti!
Hüljes, kes sööb teisi hülgeid või lükkab linnas hoopis autosid ümber: täna on rahvusvaheline hülgepäev
Pixabay

22. märtsil tähistatakse rahvusvahelist hülgepäeva. Hülged on koomilised ja naljakad olendid. Siin on nende klounide kohta 15 huvitavat fakti. Loe need läbi, enne kui täna Tallinna loomaaias toimuvale hülgepäevale lähed! Loomaaia hülgepäeva kohta leiad lisa SIIT.

Hülged, mereimetajate maailma klounid, on koomilised ja huvitavad olendid. Paljude jaoks on nad justkui „hingeloomad“.

1. Hülged kuuluvad loivalistest mereimetajate seltskonda, mis hõlmab ka merilõvisid, morskasid ja kotikuid. Maailmas on 33 loivaliste liiki ja arvatakse, et nad kõik on arenenud kunagi maismaal elutsenud saarmasarnastest olenditest.

2. Hülged eelistavad külma merevett ja neid leidub peamiselt Arktika ja Antarktika piirkondades.

3. Looduses võivad hülged elada kuni 30-aastaseks, kusjuures emastel on isastest pikem eluiga.

Pixabay

4. Väikseim hülgeliik on Galapagose kotik (1 m pikk ja kaalub 45 kg), samas kui suurim on Lõuna lonthüljes, kes kaalub lausa 3850 kg ja kelle pikkus võib küündida kuni 5 meetrini!

Seotud lood:

5. Mõned hüljeste liigid, näiteks merileopardid, söövad teisi hülgeid! Enamik toitub siiski koorikloomadest, kaladest ja merelindudest (kui neil õnnestub nad kinni püüda).

6. Krabihüljes, keda võib kohata Antarktika-kruiisidel, võib hoobelda kõigist hülgeliikidest suurima populatsiooniga. Hinnanguliselt on nende arv vahemikus 2–75 miljonit indiviidi kogu maailmas. Ehkki nad näevad armsad ja sõbralikud välja, võivad hülged olla äärmiselt territoriaalsed ja üsna agressiivsed.

7. Hülged võivad magada vee all ja ja tulevad tavaliselt maismaale ainult selleks, et põgeneda kiskjate eest nagu vaalad ja haid; samuti paaritumiseks, sünnitamiseks, söömiseks ja karvaajamiseks.

LOE VEEL: Hülgepoegade aeg on kätte jõudnud

8. Mõned hülged võivad sukelduda kuni 900 m sügavusele ja suudavad vee all kuni 2 tundi hinge kinni hoida!

9. Hülgepiim sisaldab kuni 50% rasva ja pojad võivad kaalus juurde võtta 2 kg päevas. See peaks inimestele jõulude ja vana-aasta õhtu söömisorgiate ajal pisut lohutust pakkuma.

Pixabay

10. Hüljestele on läbi ajaloo peetud jahti nende ihaldusväärse rasva ja karusnaha pärast. Kuigi suur osa liikidest pole ohustatud - Galapagose kotik on siin üks erandeid – on enamikes maailma osades hülged endiselt väga kaitstud imetajad. Viimase sajandi jooksul on mitmed liigid välja surnud, sealhulgas kariibi munkhüljes ja jaapani merilõvi.

11. Antarktika vetes on hülgejaht teatud määral veel lubatud. Peamisteks liikideks, mida kütitakse, on krabihüljes, merileopard ja Weddelli hüljes.

12. Uus-Meremaal asuvas Gisborne'i linnas oli seal elavad Homeri-nimelisel lonthülgel kurikuulsa huligaani maine. Tal oli kombeks linna pargitud autosid ümber lükata ja ükskord lükkas ta pikali isegi restorani elektrikapi. Ekspertide arvates olid Homeri energilised „hõõrumised” tegelikult veidi ekslikud seksuaalsed lähenemiskatsed.

13. Hüljeste tiinus kestab umbes 11 kuud, kuid pikim loivaliste perekonna tiinus on morskadel – umbes 16 kuud.

14. Hülgeema ja ta beebi tunnevad üksteist ära tuttava hüüu kaudu, kusjuures Alaskas läbiviidud uuringu tulemusel leiti, et ema ja poja äratundmine oli võimalik isegi pärast nelja-aastast lahusolekut.

15. Falklandi saarte uuring tõestas, et alfa-isased lonthülged on üsna omandihimulised Don Juanid. Ainuüksi ühes koloonias oli üle 92% mistahes ajal sündinud poegade isaks grupi alfa-isane, ja kuni 72% kõigist koloonias olevatest teistest isastest ei nähtud kunagi paaritumas.

Head hülgepäeva!

Allikas: chimuadventures.com