Hundid teevad koostööd koertest paremini
Wolf Science Centre (WSC) on teaduskeskus Austrias, üsna pealinna lähedal. Keskus tegeleb huntide ja koerte uurimisega. Selleks, et loomi saaks uurida võrdsetel alustel, elavad nii hundid kui koerad keskuse loomapargis karjadena ning samades tingimustes. Samuti on nad ühesuguseid meetodeid kasutades inimestega sotsialiseeritud.
Üks teaduskeskuses uuritavatest teemadest on koostöö. Kui paljud on arvanud, et koerte sotsiaalsed oskused ning koostöövalmidus on just inimestega koos elamise tulemusena arenenud, siis mitmed WSC uuringud näitavad, et hundid teevad oma sotsiaalsete oskustega koertele paljuski tuule alla. Eriti selles, mis puudutab koostööd.
Näiteks harjutusega, kus hunte ja koeri oli õpetatud puutetundlikul ekraanil valikuid tegema, uuriti, kas koerlased on nõus andma liigikaaslasele maitsva söögipala, ilma ise midagi vastu saamata. Üheksale hundile ja kuuele koerale anti võimalus valida, kas vajutada ekraanil “andmata jätmise” või “andmise” sümbolile. “Andmise” sümbolile vajutades näeb loom, kuidas sõber kõrvalruumis mõnusa maiuse saab. Hundid osutusid üllatavalt lahketeks elukateks. Koerad aga kaotasid õige pea huvi, kui mõistsid, et isiklikku kasu mängus pole. Lisaks selgus, et hundid olid oluliselt altimad andma toitu oma tuttavatele liigikaaslastele - kui nad toidu saajat ei tundnud, kaotasid nad peatselt ülesande vastu huvi. Koerte puhul aga niisugune faktor rolli ei mänginud - nemad ei tahtnud maiust anda ei karjaliikmele ega võõrale.
Lisada tuleb siiski, et tegu polnud isikliku toidu teisele äraandmisega. Hundid paraku ka väga kaitsevad seda, mis juba on nende oma, ning enda ressursse nii kergelt ära ei anna - välja arvatud juhul, kui tegu on kutsikatega või imetava emahundiga. Antud uuringus andis kõrvalruumis asuvale hundile maiust inimene ning see maius ei kuulunud ekraanile vajutavale hundile. See on mõnevõrra erinev situatsioon
Sellelaadsed uuringud näitavad, et koerte truudust ja partnerlust inimesele ei saa vaid meie endi koerte kodustamisel tehtud tubli töö tulemuseks pidada. Väga suur osa koerte sotsiaalsetest oskustest on pärit nende ja tänapäeva hallhuntide ühiselt eellaselt. Hundid on fantastilised koostöö meistrid ning see oskus on neil looduses ellujäämiseks hädavajalik, sest nii toidu hankimisel, territooriumi kaitsmisel kui järglaste kasvatamisel peab lootma karjaliikmete abile. Koertel on aga vaja loota vaid inimeste abile. Ehk on koerad inimese parimaks sõbraks saamise protsessis oma lojaalsuse teistelt koertelt inimestele ümber suunanud?
