Mida teha, kui sul on kodus laps, kes tahaks endale hirmsasti akvaariumi, kuid sinul pole akvaristikast mingeid teadmisi? Sa ei tea, kas ta võiks sellega iseseisvalt hakkama saada, sa ei oska talle soovitada ei sobivaid kalu, taimi ega akvaariumi suurust.
Küsida lemmikloomapoest? Aga sa ei tea, kas sealne nõuandja on asjatundja või võetud ametisse üksnes selleks, et ta igal võimalikul moel peremehele kasumit teeniks.
Alljärgnevalt annab niisuguse murega inimestele nõu kogenud akvarist Leili Kink.
„Kuigi kalaga ei pea jalutamas käima, on ta siiski elus sõber,“ ütleb Leili Kink. Kui võtad sõbra, siis ju tahad, et ta ennast hästi tunneks? See tähendab aga, et sul peab nii umbes 100-liitrise akvaariumi puhul tema jaoks iga nädal tund aega, suurema akvaariumi korral iga kümnekonna päeva tagant umbes poolteist tundi aega olema.“
Väiksemat kui 100-liitrist akvaariumi ei maksa osta, sest pisemas nõus on liiga raske vajalikku tasakaalu hoida. Pisikesed ümmargused akvaariumid ei sobi aga üldse kalale elupaigaks, neid võib kasutada vaid kala kui kingituse üleandmiseks.

Vajalik varustus

Akvaariumivee korrashoidmiseks peab seal tingimata olema filter. Eraldi õhustajat pole aja, sest uuema aja filtrid on juba koos õhustajaga. Hea oleks, kui filtri võimsus on niisugune, et ta suudab kogu akvaariumi vee endast tunni aja jooksul kolm kuni kuus korda läbi pumbata.
Võimsama filtriga võivad tekkida juba järgmised probleemid, sest see tekitab tugevama veevoolu, kaladele aga meeldib mõõdukalt voolav vesi. Seevastu meeldib tugev veevool paljudele nn umbrohuvetikatele. Seetõttu on paremad niisugused filtrid, kus veejuga ei tule mitte ühest torust välja, vaid on hajutatud.
Kuna suurem osa akvaariumikalu on pärit troopikast, siis on akvaariumisse kindlasti vaja ka soojendajat. Arvestama peab, et ilma soojendajata akvaariumi vee temperatuur on kindlasti paar kraadi toatemperatuurist madalam. Suurem osa akvaariumikalu vajavad aga 24–26 kraadi sooja.

Põhjakruus ja taimed

Suurem osa kalu on stressis, kui neil pole kusagile peitu pugeda. Seetõttu on kalaliigist sõltuvalt vaja kas akvaariumi põhja mõnda kivi või juurikat või siis põhjakruusa sisse istutatud taimi. Loomulikult on nii kivid, taimed kui juurikad vajalikud ka selleks, et meil endal oleks akvaariumi ilusam vaadata.
Kaladel on üsna ükskõik, kas akvaariumipõhjas kruusa on või ei ole. Kruusa on vaja aga selleks, et taimed sinna kinnituda saaksid, ning selleks, et inimesel oleks ilusam akvaariumi vaadata.
Kõige sobivam põhjakillustik on läbimõõduga kaks kuni kuus millimeetrit. Peenike liiv ei sobi, sest see on liiga tihke, sinna kipub kahjulikke aineid settima.
Kunsttaimed on mõistagi tugevamad, kuid päris tore on akvaariumis kasvatada ka elus taimi. Need aga nõuavad sobivat valgustust.
Valgustusega on taas niisugune lugu, et kaladel on tegelikult ükskõik, kas akvaariumilampi on või ei ole. Valgustust tahavad vaid elustaimed ning tõenäoliselt ka akvaariumiomanik ise, sest tore oleks ju oma kalu näha.

Akvaariumi puhastamine

Veel läheb akvaariumiomanikul vaja sifooni, millega akvaariumi puhastada. Akvaariumi puhastamine toimub ühendatud anumate põhimõttel – sodine vesi jookseb mööda voolikut akvaariumist madalamal asuvasse nõusse.
Terve põhjakiht tuleb sifooniga üle käia, et kruusa vahele kogunenud hõljum ja laguained kätte saada. Sifoon tuleb suruda kruusas kuni akvaariumi põhjaklaasini välja, vaid taimede juurte lähedal peab veidi ettevaatlikum olema.
100-liitrilist akvaariumi tuleb kindlasti puhastada vähemalt kord nädalas, suuremat kord kümnekonna päeva või kahe nädala tagant. Lõpptulemusena sõltub see aga konkreetse akvaariumi elanike arvust ja sellest, kui palju nad mustavad.
Korraga võib vanast veest värske vastu vahetada umbes kümnendiku veest. Vesi, mis akvaariumi juurde kallatakse, peab olema enne 24 tundi mõnes nõus seisnud, kraanivett tavaliselt otse akvaariumisse kallata ei või.
Seismise ajal eemalduvad veest kaladele kahjulikud gaasid, üht-teist ebavajalikku sadestub ka põhja. Seetõttu ei maksagi akvaariumi jaoks seisma pandud vee viimast põhja kaladele valada.