Kalifornia pringel sureb sel aastal välja: järele on jäänud vaid 22 isendit


Kalifornia pringel sureb sel aastal välja: järele on jäänud vaid 22 isendit
Foto: kuvatõmmis / Youtube

Teadlaste hinnangul sureb Kalifornia pringel 2019. aastal lõplikult välja, kuna neid on jäänud järele vaid 22 isendit ja nende päästmiseks ei saa enam midagi teha.

Mehhiko bioloogide oletuse kohaselt on eranditult Kalifornia lahes elava haruldase imetaja koguarv langenud umbes 22 isendini. See arv on oodatust pisut suurem, kuna paljude hinnangul oli Kalifornia pringleid alles jäänud vaid 15.

Kalifornia pringlid on väikesed, 1,5 m pikkused vaalalised – selts, kuhu kuuluvad delfiinid, vaalad ja pringlid –, kelle toitumine sõltub kaladest ja kalmaaridest. Kalifornia pringlit kutsutakse nende tömbi koonu, tumedate silmalaikude ja naeratavate mustade huulte tõttu „mere Mona Lisaks”.

Šokeerival moel on nende ähvardava väljasuremise põhjuseks haruldaste totoaba kaladega toimuv salakaubitsemine, kelle ujupõit hinnatakse Hiinas kõrgelt delikatessina.

Nagu Goldfarb selgitas:

„Kalifornia pringlid jagavad oma elupaika kalaga nimega totoaba – see on meriahvena hiiglaslik nõbu, kelle ujupõis on mandri-Hiinas ja Hong Kongis delikatess väärtusega kuni 100 000 dollarit kilogrammi kohta. Ehkki totoaba püük on alates 1975. aastast keelatud – ka nemad on kriitiliselt ohustatud –, on salaküttimine ohjeldamatu. Kalifornia proinglid, kes on umbes sama suured kui totoabad, kipuvad ebaseaduslikesse võrkudesse takerduma ja uppuma.“

Iga aasta maikuus kubiseb laht, mida tuntakse ka Cortezi merena, sageli kaluritest, kes otsivad tototabasid. Eksperdid muretsevad nüüd, et järgmine totoabapalavik võib Kalifornia pringlite hõrenenud populatsiooni jäägi lõplikult olematuks muuta.

Seotud lood:

Mehhiko valitsuse jõupingutused salaküttide peatamiseks seisnevad peamiselt kalurite jõuvõtetega represseerimises, kus Mehhiko merejalaväelased ja föderaalpolitsei ründavad vihaseid kalureid mittesurmavate relvadega, samas kui nood hakkavad sageli vastu, et arreteeritud kaaslased vabastada.

Kuid üldjoontes väidavad kalurid – enamasti vaesuse käes vaevlevad Baja ranniku töölised –, et nemad on nn „väikesed kalad“, kes on Hiina-Mehhiko illegaalsete vahendajate ja ärakasutajate meelevallas. Nood annavad kõrge intressiga laene, et kalurid saaksid osta võrgud, mis maksavad igaüks kuni 3000 dollarit, langetavad totoabade hinda ja müüvad Hiinas oma kaupa ülisuure kasumiga.

Kalurite juht Sunshine Rodriguez sõnas: „Tean inimesi, kes on 100% pühendunud totoaba-ärile ja kel pole isegi 10 dollarit, et oma paadile bensiini osta... Hiinlased on need, kes kasumit teenivad.“

Ka looduskaitsjate rühmituse Elephant Action League uurija Andrea Costa märkis, et Mehhiko valitsuse jõupingutused ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks jätkuvad ebaõnnestunult seni, kuni vahendajate ja kauplejate asemel on rünnakud suunatud kaluritele. Tänu Costa tegevusele arreteeris Hiina valitsus hiljuti 16 Hiina kodanikku nende rolli tõttu ebaseaduslikus totoabakaubanduses.

Hiina on omalt poolt väitnud, et ohustatud elusloodusega ebaseadusliku kauplemise osas valitseb neil nulltolerants. Kuid sellest hoolimata on pärast 1980. aastatel läbiviidud turureforme kasvanud Hiina tarbijate nõudlus eksootiliste kalade järele ning see tähendab ohustatud populatsioonide kadumist kogu maailmas – Lääne-Aafrikast Galapagose saarteni ja nüüd ka Kalifornia laheni.

Allikas: thinkinghumanity.com