Karvutu merisiga: heasüdamlik lemmik, kes vajab tekki ja päikesekreemi
Merisiga on eestlaste seas armastatud ja populaarne lemmikloom. Veidi vähem levinud karvutu merisea kohta teatakse vähem, kuigi tegemist on samuti armsa ja heasüdamliku lemmikuga. Merisigu on lisaks nii pika- kui ka lühikarvalisi, kuid karvutud merisead on kõige parem valik inimestele, kes allergiate tõttu ei saa karvaseid lemmikloomi pidada.
Ehkki välimuselt küllaltki erinevad, on tavalise ja karvutu merisea iseloomud ja hooldusrutiinid suures osas väga sarnased. Paljud värsked omanikud on hädas sellega, et merisead on arglikud ja kardavad igasugust kontakti. Vaikselt neid toites ja igapäevaselt nende eest hoolt kandes kohanevad nad sellega, et omanikku võib usaldada ning lasevad end rohkem paitada. Nii tavalisel kui ka karvutul meriseal on hea iseloom, alguses küll pelglikud, kuid ära harjudes on nad inimsõbralikud ja naudivad inimeste lähedust.
Karvututel merisigadel on ebaharilik välimus: nende keha on suures osas sile, vaid jalgade ja kaela ümber on mõned kortsud. Tervel isendil on ümar ja turske kehaehitus, seega ei tohiks selgroog ega ribid välja paista.
Karvutu närilise omanikud peaksid alati hoolitsema ka selle eest, et lemmikul oleks pidevalt olemas tekike või soe ase, kuhu pugeda, et oma keha soojas hoida. Soovitatav on pidada teda suures puuris – mida rohkem ruumi, seda parem, sest nad on väga aktiivsed ja liikuvad.
Siiski ei tohi valida küülikutele või rottidele mõeldud puure. Merisead on lühikeste jalgadega ja liiguvad madalal, neile sobivad eelkõige ühetasandilised maastikud. Samas tuleb jälgida, et nad endale viga ei teeks. Nimelt on neil kehv silmanägemine ja puurist välja lastes võivad nad ronida kuskile kõrgele ja kukkuda sealt alla ning ennast vigastada. Merisea jalad ja selg on väga haprad!
Suurim erinevus teistest merisigade tõugudest on see, et karvutu merisiga peab oma kehatemperatuuri säilitamiseks sööma iga päev pisut rohkem. Heina peab alati olema – selle pidev olemasolu on väga oluline sellepärast, et hein moodustab 80% merisigade toitumisest. Toitmisel on oluline silmas pidada ka seda, et karvutud merisead vajavad C-vitamiini, mida nad ise toota ei suuda, kuid mis on nende jaoks kriitilise tähtsusega tervislikku aspekti silmas pidades.
Karvutute merisigade eest hoolitsemiseks ei pea üldjuhul palju vaeva nägema, kuid silmas peab pidama teatud terviseprobleeme, mis võivad esineda. Kuna nende nahk on paljas, tuleks tingimata pikemaks ajaks otsese päikesevalguse kätte sattudes kanda lemmikule peale päikesekreemi. Karvutul meriseal esineb sageli probleeme naha kuivusega, sel juhul aitab lõhnatu beebisalv, mida tuleks määrida kahjustada saanud kohtadele.
Ohuks on ka mikroskoobilised lestad, mis kannavad edasi koledaid haigusi – nende ilmnemisel peab viivitamatult viima lemmiku loomaarsti juurde. Vastasel korral võib see soosimatu „kooselu“ lõppeda merisea surmaga. Karvutute merisigade keskmine eluiga on 7-8 aastat.
