1. Rongad on ühed targemad linnud

Intelligentsi ja õppimisvõime poolest on rongad loomariigis võrreldavad koguni šimpanside ja delfiinidega.

Lindude tarkust on erinevate testidega proovile pandud. Ühes testis pidid rongad toidupala kättesaamiseks sikutama nööri niikaua, kuni toidu kätte saavad. Paljud ronkadel õnnestus toit kätte saada juba esimesel katsel.

Rongad suudavad ka oma pesi kaitsta. On teada juhtumeid, kus rongad on pildunud kivikesi inimeste pihta, kes on üritanud nende pesadele ligineda.

Ronkade trikivaramu on rikkalik. Näiteks võib lind loomakorjuse kõrval surnut teeselda, et teised rongad saagi juurest eemale peletada.

Kui ronk on parajasti toitu peitmas ja tajub, et teine ronk seda tegevust pealt näeb, teeskleb ta, et peidab toidu ühte kohta, aga tegelikult peidab ta toidu hoopis mujale. Kuna ka teised rongad pole lollid, siis iga kord selline ülekavaldamine arvatavasti ei õnnestu.

2. Rongad oskavad imiteerida inimese kõnet

Kui ronka kodus kasvatada ja teda sotsialiseerida, võivad need linnud õppida rääkima paremini kui jutukamadki papagoid. Kuid siinkohal ei piirdu ronkade oskused üksnes kõnelemisega. Näiteks suudavad rongad järele teha teisigi helisid, näiteks automootori heli, looma- ja linnuhääli.

Leidnud surnud looma, kelle lihale nad ligi ei pääse, tavatsevad rongad häälitsedes kohale meelitada hunte ja rebaseid, et nood surnukeha ära sööksid, sest ronk saab pidusöögi isegi sellest osast, mis kiskjatest järele jääb.

3. Eurooplaste jaoks rongad olnud kurjuse sümbolid

Ajaloos on olud perioode, mil usuti, et ronk on vanakurja enda kehastus. Näiteks Prantsusmaal usuti, et ronkadeks on kehastunud pahatahtlike ja kurjade preestrite hinged. Rikutud nunnade hinged lendasid taevalaotuses ringi varestena.

Rootsis ringles uskumus, et rongad, kes öösiti puude otsas kraaksusid, olid mõrvatud inimeste hinged, keda pole maetud kristlike tavade kohaselt. Ka Taanis polnud ebatavaline uskumus, et rongad on kurjast vaimust vaevatud hinged.

4. Rongad on müütilised linnud

Paljudes kultuurides on nähtud ronkasid jumalate sõnumikandjatena.

Viikingite jumalal Odinil oli kaks ronka Hugin ja Munin, kes lendasid iga päev maailmas ringi ja andsid Odinile teada igast asjast, mida nägid. Vanad hiinlased uskusid, rongad tõid endaga kaasa halva ilma selleks, et hoiatada inimesi jumalate peatsest küllatulekust.

5. Rongad on mänguhimulised

Linde on nähtud Kanadas ja Alaskal lumistel katustel liugu laskmas ja hullamas lumistel mäenõlvadel. Rongad suudavad isegi mänguasju valmistada, kasutades selleks puupulki, golfipalle või kivikesi. Mängida võivad nad nii üksinda kui ka koos liigikaaslastega.

6. Rongad oskavad žestidega märku anda

Teadlased väidavad, et selleks, et liigikaaslastele märku anda, kasutavad rongad žestikuleerimist. Näiteks võivad rongad objekti asukoha näitamiseks kasutada nokaga osutamist just nagu inimesed, kes suuna või objektile osutamiseks sõrme kasutavad.

7. Rongad on kohanemisvõimelised

Rongad saavad hakkama erinevates elupaikades. Neid leiab nii lumistelt aladelt kui kõrbetest, nii mägistelt aladelt kui metsadest. Ka nende toidulaualt leiab kõike alates kalast, lihast ja seemnetest kuni prügini välja. Ronkadel on vähe looduslikke vaenlasi ja vabas looduses võivad nad elada umbes 17-aastaseks. Inimese hoolitsuse all võib lind elada kuni 40 aasta vanuseks.

8. Rongad on liigikaaslaste suhtes kaastundlikud

Kui linnust sõber võitluse käigus kaotab, siis ronk justkui lohutaks oma sõpra, kellel seekord ei vedanud. Rongad jätavad meelde linnud, kes neile meeldivad ja vastavad neile sõbralikul moel isegi siis, kui viimasest kohtumisest on möödas mitu aastat.

9. Noored rongad kogunevad kampadesse nagu teismelised teha tavatsevad

Rongad leiavad paarilise terveks eluks ja elavad kindlal territooriumil. Kui rongapojad jõuavad noorukiikka, siis liituvad nad omavanuste kampadega, mis on tavaliselt iga lapsevanema õudusunenägu. Nendes noortest lindudest koosnevates kampades söövad ja elavad rongad niikaua, kuni nad ükskord paarilise leiavad.

Allikas: Mentalfloss