1. Tõde jõuluvana põhjapõtrade kohta

Põhjapõder on ainuke põdraliik, kellel nii emastel kui ka isastel kasvavad sarved. Meessugu heidab oma sarved maha detsembri alguses, naissugu aga kevadel. „Seega on kõik jõuluvana põhjapõdrad tüdrukud, heh. Mulle meeldib seda lastele rääkida,” tõdeb loomaaiatöötaja.

2. Eneseteadlikud elevandid

Elevandid on ühed vähestest loomadest, kes suudavad läbida n-ö peeglitesti – teisisõnu on nad suutelised mõistma omaenda peegeldust (ilma et arvaks, et tegemist on mõne muu loomaga, nagu koerad ja kassid sageli arvavad). Seda testiti nii, et elevandi otsmikule tõmmati kriidijoon ja näidati siis talle seda peeglist. Elevant asus seepeale kohe jälge uurima, mis näitas, et ta tõesti sai aru, et näeb ennast. Ainsad loomad, kes on võimelised selle testi läbima, on primaadid, arukamad vaalalised (mõõkvaalad, delfiinid), elevandid ja naljakal kombel ka harakad.

3. Flamingo liigesed

Inimesed arvavad sageli, et flamingode põlved painduvad valele poole. See ei ole nii – liiges, mida on näha jala keskosas, ei ole nende põlv, see on nende pahkluu. Nende põlv paikneb keha ülaosas ja paindub täpselt samamoodi nagu inimeste oma.

4. Nurruvad ja möirgavad kaslased

Suuremate kaslaste liigitamiseks on mitmeid viise. Üks võimalus on jagada nad möirgavateks (tiigrid, lõvid) ja nurruvateks (ilvesed) kassideks. Puuma (tuntud ka kui mägilõvi) on kõige suurem nurruv kaslane. „Olen seda lähedalt kuulnud, see on imeline. Gepardi nurrumine kõlab kui mootorratta mootor tühikäigul,” kirjeldab loomaaiatöötaja.

5. Jääkaru karva värv

Jääkaru karv ei ole valge, see on läbipaistev. Ühtlasi on nende nahk musta värvi.

6. Nahkhiirte populatsioon

Üks viiendik imetajaliikidest on nahkhiirelised.

7. Veidralt kõndivad kängurud

Kängurud ei suuda oma jalgu teineteisest eraldi liigutada, nad peavad neid sünkroonis liigutama – see kehtib maa peal olles. Kui nad aga ujuvad, on nad võimelised neid ka eraldi liigutama. Kängurude kõige tõhusam liikumisviis on aga hoopis hüplemine, samal ajal kui kõndiv känguru on väga veider vaatepilt. Nad kiigutavad mõlemat oma jalga edasi, kasutades samal ajal oma saba kolmanda jalana, et end püsti hoida.

8. Gorillade seebiooper

Gorillad armuvad teineteise ja isegi inimestesse, kes nende eest hoolitsevad. Isased gorillad ka masturbeerivad. „Ma ei tea, kas emased seda teevad, ma pole näinud. Mõnikord paistab seal kõik justkui seebiooper,” kirjeldab loomaaiatöötaja humoorikalt gorillade seebiooperlikku elu.

9. Kaelkirjakute unevajadus

Kaelkirjakud magavad ainult üks-kaks tundi päevas.

10. Ninasarviku sarv

Kui ninasarvik lööb oma sarve otsast, kasvab see tagasi hoopis kiiremini, kui arvatakse. „Üks meie omadest, Rosie, on juba kaks korda enda omast ilma jäänud,” tõdeb loomaaiatöötaja, et nende Rosie pole sellegipoolest sugugi sarveta.

Allikas: boredpanda.com